Pēd. atjaunots: 23.11.2024 06:34 (GMT+2)

Ühispanga teade: kommentaar majandustulemustele 12/98

18.01.1999, Eesti Ühispank, TLN
EESTI ÜHISPANK
TEADE
18.01.99

KOMMENTAARID ÜHISPANGA KOHTA 1998. AASTA DETSEMBRI SEISUGA

Detsembri lópus oli Ühispanga bilansimaht 13,6 miljardit krooni ja
1998. aasta auditeerimata kahjum 290 miljonit krooni.

Detsembris suurenes panga bilansimaht 77 miljoni krooni vórra ning
panga detsembrikuu kahjum oli 151 miljonit krooni. Ühispanga kapitali
adekvaatsus oli detsembri lópu seisuga 13,85%.

Bilansis toimunud suuremad muutused olid seotud novembris toimunud
aktsiaemissiooni raha laekumisega. Emissioonist saadud raha hoitakse
vastavalt panga strateegiale likviidsete varade koosseisus.
Detsembris kasvas panga bilansis raha ja nóuded teistele pankadele
0,4 miljardi krooni e. 29% vórra. Samaaegselt vähenes panga
laenuportfell 0,3 miljardi krooni e. 3,5% vórra. Neto laenuportfell
moodustas kuu lópus 54,6% koguvaradest. Investeeringute osas
vähenesid vólakirjad 0,1 miljardit, täielikult on lóppenud klientide
repotehingud, oluliselt vähendati ka panga pikaajaliste
investeeringute ja kauplemisportfelli. Investeeringud
tütarettevótetesse kasvasid Hüvitusfondilt AS Tornimäe (Ühispanga uus
peahoone aadressil Tornimäe 2) osaluse omandamise ja laenu ülevótmise
tóttu. Samuti suurendati Tallinna Panga kontserni ettevótete
ühendamisega seoses firmaväärtust vórreldes esialgse summaga veel 163
miljoni krooni vórra (soetusmaksumuses).

Panga kohustuste osas vähenesid panga kohustused valitsuse ees 0,4
miljardi krooni vórra eelkóige riigikassa vabade vahendite kasutamise
ja tulude vähese laekumise tóttu detsembris. Keskvalitsuse vahendid
moodustasid 1998. aasta lópu seisuga kliendideposiitidest alla 10%
(1997. aasta lópus oli nende osakaal 22%). Samal ajal kasvasid
detsembris eraisikute deposiidid 0,1 miljardi krooni vórra e. 5,8% ja
ettevótete deposiidid 0,2 miljardi krooni vórra e. 5,3%. Emiteeritud
vólakirjade maht kahanes 2,1 miljardilt kroonilt 1,9 miljardi
kroonini vólakirjade ennetähtaegse tagasimaksmise ja dollari kursi
languse tóttu.

Panga bilansilise kahjumi suurenemine detsembris on seotud eelkóige
käesolevast Eesti majandussituatsioonist lähtuva panga varade
konservatiivsema hindamisega, kusjuures detsembris lähtuti samadest
tingimustest kogu Ühispanga grupi suhtes. Vastavalt hinnati alla
panga investeeringud, kanti kuludesse vóimalikud kahjud,
provisjoneeriti ja viidi bilansist välja laenu- ning
vólakirjakahjumid. Eesti Ühispanga 1998. aasta majandustulemust
mójutasid kóige olulisemalt 1997. aastal Kagu-Aasiast alguse saanud
järsk langus Ida-Euroopa finantsturgudel ning augustis 1998 saabunud
Venemaa finantskrahh, mistóttu Ühispank sai märkimisväärset kahjumit
väärtpaberitehingutest (kahjum 225 miljonit krooni). Lisaks vóib
antud kriiside tulemusel siia liigitada ka panga tütarettevótetest
saadud kahjumi ja kulusse kantud vólakirjad. Kaudselt avaldasid need
kriisid móju panga laenuportfellile: Eesti majanduskeskkonna üldise
halvenemisega seotud vajadus luua täiendavaid laenuprovisjone on
veelgi suurendanud panga kahjumit. Nii saadi 1998. aasta jooksul
kahjumit nóuete allahindlusest 267,6 miljoni krooni ulatuses,
vórrelduna 74,5 miljoni krooniga 1997. aastal. Bilansilised
laenuprovisjonid kasvasid ligi kolm korda ja moodustasid aasta lópuks
4,3% laenuportfellist (1997. aasta lópus 2,3%)

Kui välja arvata aktsiaturu langusest saadud kahjum ning
majandusituatsiooni muutusest tingitud laenukahjum, on panga kasum
vórreldav 1997. aasta tulemusega.

Ühispanga tulude struktuuris moodustas puhas intressitulu kogusummas
468 miljonit krooni 76%. Neto komisjonitasud (127,7 miljonit krooni)
ja muud tulud (18,9 miljonit krooni) moodustasid vastavalt 21% ja 3%
kogutuludest. Tegevuskulud kogusummas 488 miljonit krooni kasvasid
vórreldes 1997. aasta lópuga 50% vórra, kuid siin peab arvestama
Ühispanga liitumist Tallinna Pangaga ja sellega kaasnenud
integratsiooniprotsessi.

Kui vaadata 1998. aastat kui tervikut, siis aasta jooksul kasvas
Ühispanga bilansimaht 44% ehk 4,1 miljardi krooni vórra. Panga
turuosa Eesti pangandusturul oli novembri lópu seisuga 33,4%,
kasvades vórreldes eelmise aasta lópuga 10,1 protsendipunkti vórra
(31. detsembril 1997 oli vastav näitaja 23,3%) Tänu GDR-emissioonile
kevadel ja suunatud emissioonile Skandinaviska Enskilda Bankenile
möödunud aasta novembris, on märkimisväärselt kasvanud omavahendite
osakaal passivate struktuuris.

Olulisel määral mójutasid Eesti pangandusturgu 1998. aastal
väikepankade pankrotid ja pankadele kehtestatud moratooriumid, samuti
halvenev majandusolukord nii Eestis kui ka kogu Ida-Euroopas,
mistóttu erinevate rahapakkumise näitajate osas on selgelt näha
kahanemistendentse.


Täiendav informatsioon:
Ülo Suurkask
asepresident
Tel: +372 6 110 350

Vērtspapīri

Akcijas
Obligācijas
Ieguldījumu Fondi

Tirgus informācija

Statistika
Tirdzniecība
Indeksi
Izsoles

Noteikumi

Biržas noteikumi
Uzraudzība

Nāc uz Biržu

Uzņēmumiem
Investoriem
Biržas biedriem
First North konsultantiem

Aktualitātes

Nasdaq ziņas
Emitentu ziņas
Kalendārs

Par mums

Nasdaq Baltijas tirgus
Biroji