EESTI ÜHISPANK

TEADE

18.01.99

 

KOMMENTAARID ÜHISPANGA KOHTA 1998. AASTA DETSEMBRI SEISUGA

 

Detsembri lópus  oli Ühispanga  bilansimaht 13,6  miljardit krooni  ja

1998. aasta auditeerimata kahjum 290 miljonit krooni.

 

Detsembris suurenes  panga bilansimaht  77 miljoni  krooni vórra  ning

panga detsembrikuu kahjum oli 151 miljonit krooni. Ühispanga  kapitali

adekvaatsus oli detsembri lópu seisuga 13,85%.

 

Bilansis  toimunud  suuremad  muutused  olid seotud novembris toimunud

aktsiaemissiooni raha laekumisega.  Emissioonist saadud raha  hoitakse

vastavalt    panga   strateegiale   likviidsete   varade   koosseisus.

Detsembris kasvas  panga bilansis  raha ja  nóuded teistele  pankadele

0,4  miljardi  krooni   e.  29%  vórra.   Samaaegselt  vähenes   panga

laenuportfell 0,3 miljardi krooni  e.  3,5% vórra.  Neto laenuportfell

moodustas  kuu   lópus  54,6%   koguvaradest.  Investeeringute    osas

vähenesid vólakirjad 0,1  miljardit, täielikult on  lóppenud klientide

repotehingud,    oluliselt    vähendati    ka    panga    pikaajaliste

investeeringute      ja      kauplemisportfelli.        Investeeringud

tütarettevótetesse kasvasid Hüvitusfondilt AS Tornimäe (Ühispanga  uus

peahoone aadressil Tornimäe 2) osaluse omandamise ja laenu  ülevótmise

tóttu.  Samuti   suurendati  Tallinna   Panga  kontserni    ettevótete

ühendamisega seoses firmaväärtust vórreldes esialgse summaga veel  163

miljoni krooni vórra (soetusmaksumuses).

 

Panga kohustuste  osas vähenesid  panga kohustused  valitsuse ees  0,4

miljardi krooni vórra eelkóige riigikassa vabade vahendite  kasutamise

ja tulude vähese laekumise  tóttu detsembris.  Keskvalitsuse  vahendid

moodustasid  1998.  aasta  lópu  seisuga kliendideposiitidest alla 10%

(1997.  aasta  lópus  oli  nende  osakaal  22%).  Samal  ajal kasvasid

detsembris eraisikute deposiidid 0,1 miljardi krooni vórra e. 5,8%  ja

ettevótete deposiidid 0,2 miljardi  krooni vórra e. 5,3%.  Emiteeritud

vólakirjade  maht  kahanes  2,1   miljardilt  kroonilt  1,9   miljardi

kroonini  vólakirjade  ennetähtaegse  tagasimaksmise  ja dollari kursi

languse tóttu.

 

Panga bilansilise  kahjumi suurenemine  detsembris on  seotud eelkóige

käesolevast   Eesti   majandussituatsioonist   lähtuva   panga  varade

konservatiivsema  hindamisega,  kusjuures  detsembris lähtuti samadest

tingimustest  kogu  Ühispanga  grupi  suhtes.  Vastavalt  hinnati alla

panga    investeeringud,    kanti    kuludesse    vóimalikud   kahjud,

provisjoneeriti    ja    viidi    bilansist    välja    laenu-    ning

vólakirjakahjumid.   Eesti  Ühispanga  1998.  aasta   majandustulemust

mójutasid kóige  olulisemalt 1997.  aastal Kagu-Aasiast  alguse saanud

järsk langus Ida-Euroopa  finantsturgudel ning augustis  1998 saabunud

Venemaa finantskrahh, mistóttu  Ühispank sai märkimisväärset  kahjumit

väärtpaberitehingutest  (kahjum  225  miljonit  krooni).  Lisaks  vóib

antud  kriiside  tulemusel  siia  liigitada ka panga tütarettevótetest

saadud kahjumi ja kulusse  kantud vólakirjad. Kaudselt avaldasid  need

kriisid móju  panga laenuportfellile:  Eesti majanduskeskkonna  üldise

halvenemisega  seotud  vajadus  luua  täiendavaid  laenuprovisjone  on

veelgi  suurendanud  panga  kahjumit.  Nii  saadi  1998. aasta jooksul

kahjumit  nóuete   allahindlusest  267,6   miljoni  krooni   ulatuses,

vórrelduna   74,5   miljoni   krooniga   1997.   aastal.  Bilansilised

laenuprovisjonid kasvasid ligi kolm korda ja moodustasid aasta  lópuks

4,3% laenuportfellist (1997. aasta lópus 2,3%)

 

Kui   välja   arvata   aktsiaturu   langusest   saadud   kahjum   ning

majandusituatsiooni  muutusest  tingitud  laenukahjum,  on panga kasum

vórreldav 1997. aasta tulemusega.

 

Ühispanga tulude struktuuris  moodustas puhas intressitulu  kogusummas

468 miljonit krooni 76%.  Neto komisjonitasud (127,7 miljonit  krooni)

ja muud tulud (18,9 miljonit  krooni) moodustasid vastavalt 21% ja  3%

kogutuludest.  Tegevuskulud  kogusummas  488  miljonit krooni kasvasid

vórreldes  1997.  aasta  lópuga  50%  vórra,  kuid siin peab arvestama

Ühispanga   liitumist   Tallinna   Pangaga   ja   sellega    kaasnenud

integratsiooniprotsessi.

 

Kui  vaadata  1998.  aastat  kui  tervikut,  siis aasta jooksul kasvas

Ühispanga  bilansimaht  44%  ehk  4,1  miljardi  krooni  vórra.  Panga

turuosa  Eesti  pangandusturul  oli   novembri  lópu  seisuga   33,4%,

kasvades  vórreldes  eelmise  aasta  lópuga 10,1 protsendipunkti vórra

(31. detsembril 1997 oli  vastav näitaja 23,3%) Tänu  GDR-emissioonile

kevadel  ja  suunatud  emissioonile  Skandinaviska  Enskilda Bankenile

möödunud aasta  novembris, on  märkimisväärselt kasvanud  omavahendite

osakaal passivate struktuuris.

 

Olulisel   määral   mójutasid   Eesti   pangandusturgu   1998.  aastal

väikepankade pankrotid ja pankadele kehtestatud moratooriumid,  samuti

halvenev  majandusolukord  nii  Eestis   kui  ka  kogu   Ida-Euroopas,

mistóttu  erinevate  rahapakkumise  näitajate  osas  on  selgelt  näha

kahanemistendentse.

 

 

Täiendav informatsioon:

Ülo Suurkask

asepresident

Tel: +372 6 110 350