Pēd. atjaunots: 06.07.2024 02:14 (GMT+3)

Eesti Telekom: Kommentaar majandustulemustele I kvartal 2000

29.05.2000, Eesti Telekom, TLN
EESTI TELEKOM
TEADE

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE I KVARTAL 2000

Olulisemad finantsnäitajad

· Äritulud kasvasid 15% ulatudes 939 mln kroonini
· EBITDA kasvas 24% ulatudes 503 mln kroonini
· EBITDA marginaal tõusis 51%-lt 54%-ni
· Kasum enne maksustamist kasvas 40% ulatudes 247 mln kroonini
· Tulu aktsia kohta kasvas 106% ulatudes 1,79 kroonini
· Netovõla suhe omakapitali (–5%)


Kommenteerides majandustulemusi märkis AS Eesti Telekom
juhatuse esimees Toomas Sõmera:

“Aasta 2000 on alanud tugevate tulemustega tänu meie
keskendumisele innovaatikale ja efektiivsusele.”



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE

Eesti Telekom grupp alustas 2000.aastat tugevate kasvunäitajatega. Äritulud
kasvasid 15%, ulatudes 939 mln kroonini ning maksustamiseelne kasum kasvas 40%,
ulatudes 247 mln kroonini. Minu arvamus on, et oluline osa kasvust tuleneb
grupi edukast kaasaspüsimisest maailma telekommunikatsioonivaldkonna
muudatustega, milleks on innovaatilised ja mitmekesised mobiilside teenused,
andmeside areng, komplekslahendused ning kliendisuhtluse väärtustamine. Teine,
kuid samavõrd oluline tegur Grupi arengule on oodatavad arengud Eesti turul:
fikseeritud side avanemine konkurentsile ja uute firmade turuletulek
2001.aastal.

Äritulud

Eesti Telekom grupi äritulud 2000.a. esimeses kvartalis moodustasid 939 mln
krooni. Äritulude kasvule aitasid kaasa grupi mõlemad ärisegmendid: fikseeritud
telefoniside ja mobiilside.

Fikseeritud telefonivõrgu äritulud kasvasid 15%, ulatudes 667 mln kroonini.

Kõige kiiremini kasvasid kohalike kõned tulud, ületades 1999.a. vastava
perioodi tulemust 34% võrra. Põhiliseks teguriks sellise kasvu taga on
Internet.

Interneti sissehelistamisminutite arv 2000.a. esimese kolme kuu jooksul oli
160% kõrgem vastavast tulemusest 1999.a. esimese kolme kuu jooksul. Praeguseks
moodustavad sissehelistamisminutid 31% kõneminutite koguarvust (koguarv =
kohalike, riigisiseste ja rahvusvaheliste kaugekõnede ja fikseeritud võrku
läbivate mobiilkõnede minutid).
Andmeside on Eestis olnud alati konkurentsile avatud. Eesti Telefonil, grupi
fikseeritud telefoniside teenuseid pakkuval tütarfirmal, on vaatamata sellele
õnnestunud säilitada ja isegi tugevdada oma positsiooni juhtiva teenuse
pakkujana. Perioodi lõpuks oli ettevõttel 39 tuhat sissehelistamisteenuse
klienti, mis vastab 49% turuosale. Turuosa kasvab stabiilselt. Veelgi paremate
tulemuste saavutamiseks on lähitulevikku planeeritud mitmeid aktiivseid
turunduskampaaniad. Prioriteetne on ka uute lisandväärtust pakkuvate teenuste
arendamine.

2000.a. esimeses kvartalis tuli AS Eesti Telefon turule
telekommunikatsiooniteenuste ja –lahenduste kaubamärgiga “et”. Uue kaubamärgi
alla koondatud paketid seovad fikseeritud telefoniside ja andmesideteenuseid,
mobiilside teenuseid (koostöös grupi mobiilsideteenuseid pakkuva tütarfirma AS
Eesti Mobiiltelefoniga), ISDN ja IN-võrgu teenuseid. Taoliste pakettide
turuletoomise üheks eesmärgiks on grupi positsioonide tugevdamine
telekommunikatsioonisektori avanemisel konkurentsiks.

Kõnetulud kokku kasvasid 13% ja moodustasid 62% ärituludest. Põhiliinide tulud
kasvasid 10% ja moodustasid 23% ärituludest. Märtsi lõpuks oli Eesti Telefoni
klientide arv kasvanud 513 tuhandeni. Tulu kliendi kohta kasvas 7% 1999.a.
vastava perioodiga võrreldes, ulatudes 1 232 kroonini.

Äritulud mobiilsideteenustest kasvasid 14%, ulatudes 421 mln kroonini. 2000.a.
esimese kolme kuuga liitus operaatoriga 15,7 tuhat uut klienti, suurendades
klientide koguarvu 259,6 tuhandeni (sh. on 76,9 tuhat ettemaksega kõnekaardi
kasutajat). Ettemaksega kaardi kasutajate arvu kasv on aeglustunud ja üha enam
kliente valib traditsioonilise lepingulise kõnepaketi. SMS ja andmeside
teenuste mahtude kasvutempod on jätkuvalt kõrged. 2000.a. kolme kuu tulemus
ületas 1999.a. vastavat näitajat 125% võrra. SMS ja andmeside teenused
moodustavad umbes 2% Eesti Mobiiltelefoni ärituludest.

Tegevuskulud

Eesti Telekom grupi tegevuskulud ulatusid 436 mln kroonini, kasvades vaid 6%.
Tegevuskulude suhe ärituludesse on langenud aastataguselt 50%-lt 46%-le.

Tegevuskulude mõõdukas kasv tuleneb emaettevõtte AS Eesti Telekom kulude 70%
vähenemisest. 1999.a. kolme kuu tegevuskuludes sisaldusid IPO, Tallinna ja
Londoni börsidel noteerimise ja ettevõtte restruktureerimisega seotud
ulatuslikud kulud.

Kulude kasvu aitas piirata ka töötajate arvu jätkuv vähenemine Eesti Telefonis.
Detsembri lõpu 2 771-lt langes töötajate arv märtsi lõpuks 2 614-le. Eesti
Telefoni tegevuskulude suhe ärituludesse on langenud 56%-lt 54%-le.

Eesti Mobiiltelefoni tegevuskulud kasvasid 12%. Tegevuskulude suhe ärituludesse
on jätkuvalt 48% tasemel.

Kulum ja varade väärtuse muutus

Vaadeldaval perioodil kasva Eesti Telekom grupi kulum ja varade väärtuse
ümberhindluse tulem 34 mln krooni (16%), ulatudes 247 mln kroonini. NMT võrgu
kiirendatud amortiseerimine 14 mln krooni ulatuses 2000.a. esimeses kvartalis
oli üks teguritest, mis tingis näitaja suhteliselt kiire kasvu.

Kasum

Eesti Telekom grupi puhaskasum 2000.a. esimeses kvartalis oli 246 mln krooni.
1999.a. esimesel poolel toimunud restruktureerimise tõttu ei ole puhaskasum
võrreldav möödunud aasta vastava perioodi tulemusega.

Fikseeritud Mobiilside Grupp kokku
telefoniside
EBIT, mln krooni 129 134 256
marginaal 19% 32% 27%
kasv 40% 6% 33%
EBITDA, mln krooni 302 209 503
marginaal 45% 50% 54%
kasv 19% 16% 24%

2000.a. esimese kvartali tulu aktsia kohta moodustas 1.79 krooni, kasvades
aastaga 106% (1999.a. 3 kuud: 0.87 krooni).


Investeeringud

Eesti Telekom grupp investeeris 2000.a. esimese kolme kuuga 244 mln krooni.

Üheks märkimisväärsemaks projektiks aastal 2000 on “Tallinn 100” (Tallinna 100%-
line digitaliseerimine. Kolme kuu jooksul on tehtud kogu planeerimis- ja
testimistöö elektromehhaaniliste lülituste asendamiseks digitaalsetega. RAS-
1000 (raadioühendustel põhinev telefoniside) ja “Külatee” (internetiühendused
avaliku sektori ettevõtetele maapiirkondades) on teised suuremad töösolevad
investeeringud fikseeritud side valdkonnas.

Põhiliinide tihedus kasvas märtsi lõpuks 35,6 liinini 100 elaniku kohta ja
digitaliseeritus 57.6%-ni.

Mobiilside valdkonnas läks enamus investeeringutest tugijaamade ja võrgu
arendamisse ja kvaliteedi tõstmisesse.
2000.aasta detsembris suleb Eesti Mobiiltelefon oma NMT-450 võrgu. Võrgu
klientidele pakutakse võimalust soodustingimustel liituda GSM-võrguga.
Ettevõtte GSM 900 ja GSM 1800 võrkude poolt kaetav ala on saanud praktiliselt
võrdseks NMT võrgu levialaga.

Arendus ja uurimistegevus

Edukas tegutsemine tänapäeva telekommunikatsiooniturul eeldab jõupingutusi
arendustegevuses.

Eesti Telefon tuli 1.märtsil edukalt turule ADSL-põhise tooteportfelliga.
Portfell koosneb 3 tootest (ADSL Light, ADSL Plus ja ADSL Premium) kattes
enamuse turunõudlusest. Interneti kiire levik on turu taoliste toodete tulekuks
ette valmistanud. 2000.aastal eeldatakse turu nõudluse mahuks umbes 1000
klienti, mis tähendab klientide arvu kahekordistumist. Eesti Telefon tegeleb
aktiivselt ka oma võrgu arendamisega. Juunikuust peaksid ADSL ühendused muutuma
kahenädalase ooteajaga kättesaadavaks kõigis peamistes Eesti linnades.

Ettevõte integreerib erinevaid tooteid pakkumaks välja
kommunikatsioonilahendusi. Lähiajal tullakse turule mitmete WEB-i põhiste VoIP
ja UMS lahendustega ning WEB/WAP põhiste teenustega.

2000.aasta märtsis alustasid Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon ja AS Privador
ühisprojekti analüüsimaks avaliku võtme infrastruktuuri (Public Key
Infrastructure) loomist. Avaliku võtme infrastruktuur võimaldaks tarbijaile
kiiret ja turvalist ligipääsu erinevatele elektroonilistele teenustele,
elektrooniliste dokumentide edastamist, elektrooniliste allkirjade kasutamist,
jms. Avaliku võtme infrastruktuuri on nimetatud infoühiskonna nurgakiviks, mis
võimaldab kasutajatel avalike sidevõrkude kaudu turvaliselt suhelda ja üksteist
identifitseerida. Infrastruktuur luuakse esialgu Eesti Telefoni ja Eesti
Mobiiltelefoni klientidele tuginedes, kuid kaalutakse ka teiste partnerite,
näiteks Eesti peamiste pankade, kaasamist. AS Privador osaleb projektis
tehnilise nõustaja ja konsultandina. Avaliku võtme indrastruktuuril põhinevaid
teenuseid pakutakse ka riigiametitele kiirendamaks ID-kaartide kasutuselevõttu,
mis peaksid hakkama asendama passe ja lihtsustama riigi ja tema kodanike
vahelist suhtlemist.

Aprilli algul allkirjastati Ericsson Eesti, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti
Mobiiltelefoni poolt kolmepoolne WAY (Wireless Application Odyssey) projekti
leping GPRS (General Packet Radio Services) teenus keskkonna testimiseks. IT-
firmadele ja tudengitele avatud test-keskkond peaks stimuleerima spetsiifiliste
tarkvaralahenduste loomist, et seda rakendada Eesti Mobiiltelefoni GPRS
infrastruktuuris või müüa teistele maailma GSM operaatoritele. Eesmärgiks on
tugevdada konkurentsieeliseid uute andmesideteenuste juurutamisel GSM
infrastruktuuris järgmise aasta algusest, mil GPRS süsteem rakendub. WAY
projekti raames avatakse Tallinna Tehnikaülikoolis ajakohane teaduskeskus
edendamaks telekommunikatsioonialast haridust ja stimuleerimaks
uurimistegevust.

Eesti Riikliku Päästeameti, Eesti Mobiiltelefoni ja Ericsson Eesti vahel
allkirjastati aprillis kolmepoolne kavatsuste protokoll MPS (Mobile Positioning
System) teenuste rakendamiseks. Positsioneerimisteenus võimaldab hädaabi
numbrile “112” helistajate asukoha kindlaks määramist päästeteenistuse
keskustes paiknevatel elektroonilistel kaartidel, millega vähendatakse
abivajajateni jõudmiseks kuluvat aega. On kavatsus pakkuda
positsioneerimisteenust ka päästeameti liikurvahenditele, määramaks kindlaks
sündmuskohale lähima sõiduki asukoha ja lühima tee väljakutse paigani.
Teadaolevalt on tegemist maailmas esimese ühiskonnale suunatud MPS projektiga,
mille raames teevad koostööd mobiilsideoperaator ja riigi päästeteenistus.
Teenuseks vajalik tarkvara valmib lepinguosaliste ja Eesti juhtiva
elektrooniliste kaartide looja AS Regio koostöös. Positsioneerimisteenust on
kavas kommertsalustel pakkuma hakata ka teistele tarbijatele.

Aprillis tuli Eesti Mobiiltelefon turule ka WAP (Wireless Application Protocol)
teenustega.

Organisatsioon

2000.aasta jaanuarist alustas Eesti Telekomi tasandil tegevust grupi Treasury.

1.aprillist 2000.a. asutati Eesti Telekomi juures sisekontrolli osakond.
Sisekontroll on iseseisev üksus, mis annab aru vahetult Eesti Telekomi nõukogu
ja juhatuse esindajatest moodustatud Auditi Komiteele.

Grupi tasandile on otsustatud tuua ka riski juhtimise funktsioonid. On alanud
riskide hindamise ja juhtimise süsteemi väljatöötamine, mis peaks rakenduma
2000.aasta lõpuks.

Aktsionäride korraline üldkoosolek

25.mail 2000.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek.
Koosolek valis ettevõttele uue nõukogu. 2000.majandusaasta audiitoriks valiti
hr. Andres Root AS-ist KPMG Eesti.

Üldkoosolek kinnitas ka 1999.a. dividendide jaotamise kava. Dividendiõiguslikke
A-seeria aktsiaid oli 137 383 178. Tavadividendidena otsustati välja maksta 203
327 103 krooni ehk 1.48 krooni aktsia kohta. Erakorraliste dividendidena
otsustati välja maksta 346 205 609 krooni ehk 2.52 krooni aktsia kohta.
Dividendideks Eesti Vabariigile B-seeria aktsia eest otsustati maksta 10 000
krooni.

Maksustamine

Eesti Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ja Riigikogusse saatnud eelnõu
muudatuste tegemiseks 1.jaanuarist 2000.a. kehtima hakanud tulumaksu
seadusesse. Eelnõuga kavatsetakse muuta mitmeid seadusepunkte. Vastuvõtmise
korral tuleneks muudatustest oluline positiivne mõju AS Eesti Telekomile:
oluliselt väheneks dividendide maksmisel tasutav tulumaks ja osa
tulumaksukohustusest oleks võimalik katta 1999.a. erakorraliste kulude arvelt,
mis tulenesid uuest tulumaksu seadusest.

Telekommunikatsioonituru avanemine konkurentsile

9.veebruaril 2000.a. võttis Riigikogu vastu Telekommunikatsiooniseaduse. Seadus
hakkab reguleerima telekommunikatsiooniturgu ja soodustama konkurentsi pärast
1.jaanuari 2001.a., mil lõpevad Eesti Telefoni eriõigused fikseeritud
sideteenuste osutamisel.

2000.a. mais algasid kõnelused EV Teede- ja Sideministeeriumi ja Eesti Telefoni
vahel Kontsessioonilepingu muutmise üle.


Raul Kalev
Infojuht
6311 212

Vērtspapīri

Akcijas
Obligācijas
Ieguldījumu Fondi

Tirgus informācija

Statistika
Tirdzniecība
Indeksi
Izsoles

Noteikumi

Biržas noteikumi
Uzraudzība

Nāc uz Biržu

Uzņēmumiem
Investoriem
Biržas biedriem
First North konsultantiem

Aktualitātes

Nasdaq ziņas
Emitentu ziņas
Kalendārs

Par mums

Nasdaq Baltijas tirgus
Biroji