EESTI TELEKOM

TEADE



KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE I KVARTAL 2000



Olulisemad finantsnäitajad



·    Äritulud kasvasid 15% ulatudes 939 mln kroonini

·    EBITDA kasvas 24% ulatudes 503 mln kroonini

·    EBITDA marginaal tõusis 51%-lt 54%-ni

·    Kasum enne maksustamist kasvas 40% ulatudes 247 mln kroonini

·    Tulu aktsia kohta kasvas 106% ulatudes 1,79 kroonini

·    Netovõla suhe omakapitali (–5%)





Kommenteerides  majandustulemusi  märkis  AS  Eesti   Telekom

juhatuse esimees Toomas Sõmera:



“Aasta   2000  on  alanud  tugevate  tulemustega  tänu   meie

keskendumisele innovaatikale ja efektiivsusele.”







JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Eesti  Telekom  grupp  alustas 2000.aastat tugevate kasvunäitajatega.  Äritulud

kasvasid 15%, ulatudes 939 mln kroonini ning maksustamiseelne kasum kasvas 40%,

ulatudes  247  mln  kroonini. Minu arvamus on, et oluline osa  kasvust  tuleneb

grupi    edukast    kaasaspüsimisest   maailma    telekommunikatsioonivaldkonna

muudatustega,  milleks on innovaatilised ja mitmekesised  mobiilside  teenused,

andmeside areng, komplekslahendused ning kliendisuhtluse väärtustamine.  Teine,

kuid  samavõrd oluline tegur Grupi arengule on oodatavad arengud  Eesti  turul:

fikseeritud   side   avanemine  konkurentsile  ja  uute   firmade   turuletulek

2001.aastal.



Äritulud



Eesti  Telekom  grupi äritulud 2000.a. esimeses kvartalis moodustasid  939  mln

krooni. Äritulude kasvule aitasid kaasa grupi mõlemad ärisegmendid: fikseeritud

telefoniside ja mobiilside.



Fikseeritud telefonivõrgu äritulud kasvasid 15%, ulatudes 667 mln kroonini.



Kõige  kiiremini  kasvasid  kohalike  kõned  tulud,  ületades  1999.a.  vastava

perioodi  tulemust  34%  võrra.  Põhiliseks  teguriks  sellise  kasvu  taga  on

Internet.



Interneti  sissehelistamisminutite arv 2000.a. esimese kolme  kuu  jooksul  oli

160%  kõrgem vastavast tulemusest 1999.a. esimese kolme kuu jooksul. Praeguseks

moodustavad  sissehelistamisminutid  31%  kõneminutite  koguarvust  (koguarv  =

kohalike,  riigisiseste  ja rahvusvaheliste kaugekõnede  ja  fikseeritud  võrku

läbivate mobiilkõnede minutid).

Andmeside  on  Eestis olnud alati konkurentsile avatud. Eesti Telefonil,  grupi

fikseeritud  telefoniside teenuseid pakkuval tütarfirmal, on vaatamata  sellele

õnnestunud  säilitada  ja  isegi  tugevdada  oma  positsiooni  juhtiva  teenuse

pakkujana.  Perioodi  lõpuks  oli  ettevõttel 39  tuhat  sissehelistamisteenuse

klienti,  mis vastab 49% turuosale. Turuosa kasvab stabiilselt. Veelgi paremate

tulemuste   saavutamiseks  on  lähitulevikku  planeeritud  mitmeid   aktiivseid

turunduskampaaniad. Prioriteetne on ka uute lisandväärtust  pakkuvate  teenuste

arendamine.



2000.a.     esimeses    kvartalis    tuli    AS    Eesti     Telefon     turule

telekommunikatsiooniteenuste ja –lahenduste kaubamärgiga “et”.  Uue  kaubamärgi

alla  koondatud  paketid seovad fikseeritud telefoniside ja andmesideteenuseid,

mobiilside teenuseid (koostöös grupi mobiilsideteenuseid pakkuva tütarfirma  AS

Eesti   Mobiiltelefoniga),  ISDN  ja  IN-võrgu  teenuseid.  Taoliste  pakettide

turuletoomise    üheks   eesmärgiks   on   grupi   positsioonide    tugevdamine

telekommunikatsioonisektori avanemisel konkurentsiks.



Kõnetulud kokku kasvasid 13% ja moodustasid 62% ärituludest. Põhiliinide  tulud

kasvasid  10% ja moodustasid 23% ärituludest. Märtsi lõpuks oli Eesti  Telefoni

klientide  arv  kasvanud 513 tuhandeni. Tulu kliendi kohta  kasvas  7%  1999.a.

vastava perioodiga võrreldes, ulatudes 1 232 kroonini.



Äritulud mobiilsideteenustest kasvasid 14%, ulatudes 421 mln kroonini.  2000.a.

esimese  kolme  kuuga  liitus operaatoriga 15,7 tuhat uut klienti,  suurendades

klientide  koguarvu  259,6 tuhandeni (sh. on 76,9 tuhat ettemaksega  kõnekaardi

kasutajat). Ettemaksega kaardi kasutajate arvu kasv on aeglustunud ja üha  enam

kliente   valib  traditsioonilise  lepingulise  kõnepaketi.  SMS  ja  andmeside

teenuste  mahtude  kasvutempod on jätkuvalt kõrged. 2000.a. kolme  kuu  tulemus

ületas  1999.a.  vastavat  näitajat  125%  võrra.  SMS  ja  andmeside  teenused

moodustavad umbes 2% Eesti Mobiiltelefoni ärituludest.



Tegevuskulud



Eesti  Telekom grupi tegevuskulud ulatusid 436 mln kroonini, kasvades vaid  6%.

Tegevuskulude suhe ärituludesse on langenud aastataguselt 50%-lt 46%-le.



Tegevuskulude  mõõdukas kasv tuleneb emaettevõtte AS Eesti Telekom  kulude  70%

vähenemisest.  1999.a.  kolme kuu tegevuskuludes sisaldusid  IPO,  Tallinna  ja

Londoni   börsidel   noteerimise  ja  ettevõtte   restruktureerimisega   seotud

ulatuslikud kulud.



Kulude kasvu aitas piirata ka töötajate arvu jätkuv vähenemine Eesti Telefonis.

Detsembri  lõpu  2 771-lt langes töötajate arv märtsi lõpuks  2  614-le.  Eesti

Telefoni tegevuskulude suhe ärituludesse on langenud 56%-lt 54%-le.



Eesti Mobiiltelefoni tegevuskulud kasvasid 12%. Tegevuskulude suhe ärituludesse

on jätkuvalt 48% tasemel.



Kulum ja varade väärtuse muutus



Vaadeldaval  perioodil  kasva  Eesti Telekom grupi  kulum  ja  varade  väärtuse

ümberhindluse tulem 34 mln krooni (16%), ulatudes 247 mln kroonini.  NMT  võrgu

kiirendatud  amortiseerimine 14 mln krooni ulatuses 2000.a. esimeses  kvartalis

oli üks teguritest, mis tingis näitaja suhteliselt kiire kasvu.



Kasum



Eesti  Telekom grupi puhaskasum 2000.a. esimeses kvartalis oli 246 mln  krooni.

1999.a.  esimesel  poolel toimunud restruktureerimise tõttu ei  ole  puhaskasum

võrreldav möödunud aasta vastava perioodi tulemusega.



                 Fikseeritud    Mobiilside     Grupp kokku

                telefoniside

EBIT, mln krooni    129           134             256

marginaal            19%           32%             27%

kasv                 40%            6%             33%

EBITDA, mln krooni  302           209             503

marginaal            45%           50%             54%

kasv                 19%           16%             24%



2000.a.  esimese  kvartali tulu aktsia kohta moodustas  1.79  krooni,  kasvades

aastaga 106% (1999.a. 3 kuud: 0.87 krooni).





Investeeringud



Eesti Telekom grupp investeeris 2000.a. esimese kolme kuuga 244 mln krooni.



Üheks märkimisväärsemaks projektiks aastal 2000 on “Tallinn 100” (Tallinna 100%-

line  digitaliseerimine.  Kolme  kuu jooksul on  tehtud  kogu  planeerimis-  ja

testimistöö  elektromehhaaniliste lülituste asendamiseks  digitaalsetega.  RAS-

1000  (raadioühendustel põhinev telefoniside) ja “Külatee”  (internetiühendused

avaliku  sektori  ettevõtetele maapiirkondades) on teised  suuremad  töösolevad

investeeringud fikseeritud side valdkonnas.



Põhiliinide  tihedus  kasvas märtsi lõpuks 35,6 liinini 100  elaniku  kohta  ja

digitaliseeritus 57.6%-ni.



Mobiilside  valdkonnas  läks  enamus  investeeringutest  tugijaamade  ja  võrgu

arendamisse ja kvaliteedi tõstmisesse.

2000.aasta  detsembris  suleb  Eesti Mobiiltelefon  oma  NMT-450  võrgu.  Võrgu

klientidele   pakutakse   võimalust  soodustingimustel   liituda   GSM-võrguga.

Ettevõtte  GSM 900 ja GSM 1800 võrkude poolt kaetav ala on saanud  praktiliselt

võrdseks NMT võrgu levialaga.



Arendus ja uurimistegevus



Edukas  tegutsemine  tänapäeva  telekommunikatsiooniturul  eeldab  jõupingutusi

arendustegevuses.



Eesti  Telefon  tuli  1.märtsil  edukalt turule  ADSL-põhise  tooteportfelliga.

Portfell  koosneb  3  tootest (ADSL Light, ADSL Plus ja  ADSL  Premium)  kattes

enamuse turunõudlusest. Interneti kiire levik on turu taoliste toodete tulekuks

ette  valmistanud.  2000.aastal  eeldatakse turu  nõudluse  mahuks  umbes  1000

klienti,  mis  tähendab klientide arvu kahekordistumist. Eesti Telefon  tegeleb

aktiivselt ka oma võrgu arendamisega. Juunikuust peaksid ADSL ühendused muutuma

kahenädalase ooteajaga kättesaadavaks kõigis peamistes Eesti linnades.



Ettevõte      integreerib      erinevaid      tooteid      pakkumaks      välja

kommunikatsioonilahendusi. Lähiajal tullakse turule mitmete WEB-i põhiste  VoIP

ja  UMS lahendustega ning WEB/WAP põhiste teenustega.



2000.aasta märtsis alustasid Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon ja AS  Privador

ühisprojekti   analüüsimaks   avaliku   võtme   infrastruktuuri   (Public   Key

Infrastructure)  loomist.  Avaliku võtme infrastruktuur  võimaldaks  tarbijaile

kiiret   ja   turvalist  ligipääsu  erinevatele  elektroonilistele  teenustele,

elektrooniliste dokumentide edastamist, elektrooniliste allkirjade  kasutamist,

jms. Avaliku võtme infrastruktuuri on nimetatud infoühiskonna nurgakiviks,  mis

võimaldab kasutajatel avalike sidevõrkude kaudu turvaliselt suhelda ja üksteist

identifitseerida.  Infrastruktuur  luuakse  esialgu  Eesti  Telefoni  ja  Eesti

Mobiiltelefoni  klientidele tuginedes, kuid kaalutakse  ka  teiste  partnerite,

näiteks  Eesti  peamiste  pankade,  kaasamist.  AS  Privador  osaleb  projektis

tehnilise  nõustaja ja konsultandina. Avaliku võtme indrastruktuuril põhinevaid

teenuseid pakutakse ka riigiametitele kiirendamaks ID-kaartide kasutuselevõttu,

mis  peaksid  hakkama  asendama passe ja lihtsustama  riigi  ja  tema  kodanike

vahelist suhtlemist.



Aprilli  algul allkirjastati Ericsson Eesti, Tallinna Tehnikaülikooli ja  Eesti

Mobiiltelefoni  poolt kolmepoolne WAY (Wireless Application  Odyssey)  projekti

leping  GPRS (General Packet Radio Services) teenus keskkonna testimiseks.  IT-

firmadele ja tudengitele avatud test-keskkond peaks stimuleerima spetsiifiliste

tarkvaralahenduste  loomist,  et  seda  rakendada  Eesti  Mobiiltelefoni   GPRS

infrastruktuuris  või müüa teistele maailma GSM operaatoritele.  Eesmärgiks  on

tugevdada   konkurentsieeliseid   uute   andmesideteenuste   juurutamisel   GSM

infrastruktuuris  järgmise  aasta algusest,  mil  GPRS  süsteem  rakendub.  WAY

projekti  raames  avatakse  Tallinna  Tehnikaülikoolis  ajakohane  teaduskeskus

edendamaks     telekommunikatsioonialast     haridust     ja     stimuleerimaks

uurimistegevust.



Eesti  Riikliku  Päästeameti,  Eesti Mobiiltelefoni  ja  Ericsson  Eesti  vahel

allkirjastati aprillis kolmepoolne kavatsuste protokoll MPS (Mobile Positioning

System)   teenuste  rakendamiseks.  Positsioneerimisteenus  võimaldab   hädaabi

numbrile   “112”   helistajate  asukoha  kindlaks  määramist   päästeteenistuse

keskustes   paiknevatel   elektroonilistel  kaartidel,   millega   vähendatakse

abivajajateni     jõudmiseks    kuluvat    aega.    On     kavatsus     pakkuda

positsioneerimisteenust  ka päästeameti liikurvahenditele,  määramaks  kindlaks

sündmuskohale  lähima  sõiduki  asukoha  ja  lühima  tee  väljakutse   paigani.

Teadaolevalt on tegemist maailmas esimese ühiskonnale suunatud MPS  projektiga,

mille raames teevad koostööd mobiilsideoperaator ja riigi päästeteenistus.

Teenuseks   vajalik   tarkvara   valmib  lepinguosaliste   ja   Eesti   juhtiva

elektrooniliste  kaartide  looja AS Regio koostöös. Positsioneerimisteenust  on

kavas kommertsalustel pakkuma hakata ka teistele tarbijatele.



Aprillis tuli Eesti Mobiiltelefon turule ka WAP (Wireless Application Protocol)

teenustega.



 Organisatsioon



2000.aasta jaanuarist alustas Eesti Telekomi tasandil tegevust grupi Treasury.



1.aprillist  2000.a.  asutati  Eesti  Telekomi  juures  sisekontrolli  osakond.

Sisekontroll on iseseisev üksus, mis annab aru vahetult Eesti Telekomi  nõukogu

ja juhatuse esindajatest moodustatud Auditi Komiteele.



Grupi  tasandile on otsustatud tuua ka riski juhtimise funktsioonid. On  alanud

riskide  hindamise  ja juhtimise süsteemi väljatöötamine, mis  peaks  rakenduma

2000.aasta lõpuks.



Aktsionäride korraline üldkoosolek



25.mail 2000.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride korraline üldkoosolek.

Koosolek  valis ettevõttele uue nõukogu. 2000.majandusaasta audiitoriks  valiti

hr. Andres Root AS-ist KPMG Eesti.



Üldkoosolek kinnitas ka 1999.a. dividendide jaotamise kava. Dividendiõiguslikke

A-seeria aktsiaid oli 137 383 178. Tavadividendidena otsustati välja maksta 203

327  103  krooni  ehk  1.48  krooni aktsia kohta.  Erakorraliste  dividendidena

otsustati  välja  maksta  346  205 609 krooni ehk  2.52  krooni  aktsia  kohta.

Dividendideks  Eesti Vabariigile B-seeria aktsia eest otsustati maksta  10  000

krooni.



Maksustamine



Eesti  Vabariigi  Valitsus  on  heaks kiitnud ja  Riigikogusse  saatnud  eelnõu

muudatuste   tegemiseks   1.jaanuarist  2000.a.   kehtima   hakanud   tulumaksu

seadusesse.  Eelnõuga  kavatsetakse muuta mitmeid  seadusepunkte.  Vastuvõtmise

korral  tuleneks  muudatustest oluline positiivne  mõju  AS  Eesti  Telekomile:

oluliselt   väheneks   dividendide   maksmisel   tasutav   tulumaks   ja    osa

tulumaksukohustusest oleks võimalik katta 1999.a. erakorraliste kulude  arvelt,

mis tulenesid uuest tulumaksu seadusest.



Telekommunikatsioonituru avanemine konkurentsile



9.veebruaril 2000.a. võttis Riigikogu vastu Telekommunikatsiooniseaduse. Seadus

hakkab  reguleerima telekommunikatsiooniturgu ja soodustama konkurentsi  pärast

1.jaanuari   2001.a.,   mil  lõpevad  Eesti  Telefoni  eriõigused   fikseeritud

sideteenuste osutamisel.



2000.a. mais algasid kõnelused EV Teede- ja Sideministeeriumi ja Eesti Telefoni

vahel Kontsessioonilepingu muutmise üle.





Raul Kalev

Infojuht

6311 212