Pēd. atjaunots: 26.11.2024 17:31 (GMT+2)
ESTIKO
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
KOMMENTAAR KONTSERNI AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSTELE 2000
2000. aasta olulised sündmused
AS Estiko, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1917, alustas oma
tegevust väikese Tartu kammitöökojana. Tänaseks päevaks on AS Estiko
teinud läbi mitmesuguseid struktuurseid ja tegevusega seotud muutusi.
Hetkel on AS Estiko põhitegevus koondunud pakenditootmisele ja
kinnisvarahaldusele. Tootmine toimub AS-is Estiko Plastar.
Kinnisvarahaldusega tegelevad AS Estiko, AS Emajõe Ärikeskus ja Estiko
Investeeringute AS.
2000.a korralisel üldkoosolekul kutsuti tagasi senine nõukogu liige
Kalju Hellenurm ning valiti uueks nõukogu liikmeks Leonid Tolstov.
20. aprillil 2000 toimunud nõukogu koosolekul kutsuti tagasi juhatuse
liige Mart Raik ning valiti uueks juhatuse liikmeks Ellen Tohvri.
AS Estiko juhatus jätkas 2000. aastal kontserni ettevõtete struktuuri
korrastamist.
* 28. juunil 2000 sõlmitud lepingu alusel toimus tootmise koondamine
ühte ettevõttesse AS Estiko-Plastar. Varem tegeles tootmisega ka AS
Estiko-Raamex, kuid 1999. aastal alustati tootmistegevuse ümber-
korraldamisega ning ühendati AS Estiko-Plastar ja AS Estiko-Raamex
tootmised.
* 16. oktoobril 2000 kirjutasid aktsiaseltside Estiko ja Tarbus
juhatused alla aktsiate ostu-müügilepingule, mille järgi omandas AS
Estiko AS Tarbus omanduses olnud 20% Emajõe Ärikeskuse aktsiaid.
Tehingu tulemusena sai AS Estiko 100% AS Emajõe Ärikeskus omanikuks.
* Sisuliselt on tänaseks tegevuse lõpetanud AS Estiko-Soojus, mille
peamiseks ülesandeks oli Estiko kontserni tugiüksuste haldamine.
Tugitootmisüksuse varad ja töötajad anti üle Estiko Investeeringute
AS-i haldusse.
AS Estiko juhatus on jätkuvalt vähendanud kontserni juhtimisstruktuu-
ri. Aasta lõpu seisuga on emaettevõtte Estiko koosseisus 3-liik-
meline nõukogu, 3-liikmeline juhatus ja 4 spetsialisti, kelle ülesan-
deks on teenindada kogu kontserni ettevõtteid. Vähendatud on dub-
leerivaid ametikohti ning parandatud oluliselt informatsiooni liiku-
mist ja spetsialistide kompetentsust.
2000. aastaks planeeritud investeeringud tootmisse jäid tegemata, sest
puudus piisav informatsioon turusituatsiooni kohta. Suvel alustati
koostöös Tartu Ülikooli tudengitega info kogumist, saamaks ülevaadet
meie positsioonist turul ja võimalikest arengusuundadest pakendi-
tööstuse valdkonnas. Sama koostöö raamides toimus tootmisprotsesside
kaardistamine, mis annab aluse ümberkorraldusteks tootmisprotsesside
juhtimises.
AS Estiko-Plastar sisuliselt täna kinnisvara ei oma ning tootmine
toimub AS Estiko ja Estiko Investeeringute AS-i pindadel, mille eest
tasub AS Estiko-Plastar renti. Tootmispinda on 16,5 tuh m2. 2001.
aastal on AS-il Estiko-Plastar plaanis renditavate pindade mahtu
vähendada ladude ja tootmispindade arvelt, rakendades efektiivsemaid
toorainevarude laomajanduse meetodeid ning efektiivsemat töökorraldust
tootmisprotsessis.
Kinnisvaraüksuste juhid on tegelenud kinnisvaraprojektide tõsise ana-
lüüsiga, et saada ülevaade kontserni varade kasutamise efektiivsusest.
Juhatuses on kinnitatud nimistu objektidest, mis kuuluvad realiseeri-
misele järgmisel aastal.
2000 aasta finantsülevaade
Estiko Kontserni majandustegevust iseloomustavad suhtarvud:
2000. a 1999. a
Müügikäibe üldine rentaablus 20,9% 21,1%
( brutokasum / netokäive )
Müügikäibe ärirentaablus 10,2% 9,9%
( ärikasum / netokäive )
Müügikäibe puhasrentaablus 5,7% 4,3%
( puhaskasum / netokäive )
Omakapitali rentaablus 11,0% 9,5%
( puhaskasum / aasta keskmine omakapital )
Varade rentaablus 4,9% 4,0%
( puhaskasum / aasta keskmised varad )
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,86 1,14
( käibevara / lühiajalised kohustused )
Omakapitalimäär 44,8% 44,8%
( omakapital / varad )
Estiko Kontserni 2000. aasta konsolideeritud käive oli 168,1 mln kr,
mis võrreldes eelneva aastaga (146,3 mln kr) on 15% suurem.
Konsolideeritud käive tegevussektorite lõikes:
2000. a 1999. a suurenemine
Kinnisvara 26,6 mln kr 27,3 mln kr -3%
Tootmine 141,5 mln kr 119,0 mln kr 19%
s.h. siseturg 115,4 mln kr 93,8 mln kr 23%
s.h. eksport 26,1 mln kr 25,2 mln kr 3%
Tootmissektori käibes on olulisemad suurenemised kile (8,9 mln kr),
kilekottide (9,0 mln kr) ja trükitud fooliumi (4,2 mln kr) osas.
Vähenenud on materjalide müügist ja teenustest saadava tulu osakaal.
Puhaskasum kasvas 2,2 mln kr ehk 30%, moodustades 2000 a aasta lõpuks
9,5 mln kr. Tootmissektori tegevuskasum oli 6,4 mln kr ja kinnisvara-
sektori oma 8,4 mln kr. Lisaks oli jagamatuid kulusid 5,3 mln kr eest.
Müügikäibe tegevusrentaablused olid sektorites vastavalt 5% ja 31%.
Aasta 2000 omakapitalimäär oli 44,8%. Hoolimata uutest nvesteerin-
gutest on säilitatud omakapitali osatähtsust koguvarast. Omakapitali
rentaablus on suurenenud 9,5 %-lt 11,0 %-ni ehk 16%. Bilansimaht
kasvas 11% ja varade rentaablus suurenes 22,5%.
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja on vähenenud seoses Kesklinna
Kaubahalli soetamisega aasta lõpus. 7,0 mln krooni ulatuses on kajas-
tatud kohustusi lühiajaliste viitvõlgade real. Tänaseks teadaoleva
informatsiooni põhjal on tegemist pikaajalise maksekohtusega, mis
jõuab lepingulisse vormi lähimate nädalate jooksul.
Estiko Kontserni tegevus koosneb kahest väga erinevast harust – toot-
mine ja kinnisvara haldamine. Seega on kontserni tulemuste analüüsi-
misel väga oluline vaadelda neid tegevussektoreid eraldi.
Kahjuks pole 1999. aasta andmed viidud tegevussektorite tasemele,
kuid Estiko finantsosakond on võtnud suunaks 2000. a II poolaastast
alates jälgida ja analüüsida just neid sektoreid eraldi.
2000. aasta tootmissektori ülevaade
AS Estiko-Plastar
AS-i Estiko-Plastar 2000. aasta majandusaasta kujunes erinevaks vara-
sematest aastatest. Ettevõtte juhtimisstruktuuris toimusid suured
muutused. AS-st Estiko-Plastar lahkusid senine kauaaegne tegevdirek-
tor ning kommertsdirektor. Ettevõtte keeruka ja segase juhtimisstruk-
tuuri asemele sooviti luua uus kaasaegsetele nõuetele vastav juhtimis-
süsteem. Muutused ettevõtte juhtimises on möödapääsmatud järjest
kiirenevas äritempos ja üha tihenevas konkurentsis.
Toodangu müügimahult jõuti 141 mln kroonini. Võrreldes möödunud
aastaga kasvas käive 21,5%. Käibekasvu võib selgitada maailmaturul
tooraine kallinemisest tingitud valmistoodangu hinna tõusuga. Täienda-
vat müügilisa tõi AS-i Estiko-Raamex liitmine AS-ga Estiko-Plastar.
Liitmise tulemusel lisandusid hinnakirja mitmed erinevad pakkematerja-
lid.
Müügitulemused 2000 a.
Pakkematerjalid 45,6 mln kr
Kiletooted 45,6 mln kr
Trükita kile 30,5 mln kr
Trükiga kile 12,9 mln kr
Kotid 63,4 mln kr
Survevalutooted 5,56 mln kr
Papist pakendid 7,15 mln kr
Eksport 26,1 mln kr
Enim eksporditi Lätti, mis moodustas kogu ekspordist 66,4%. Eksport
Soome moodustas 25,4% ning Rootsi 3,3%. Lisaks eksporditi AS-i
Estiko-Plastari tooteid veel Leetu, Norrasse ja mujale.
Toorainet osteti 2000. aastal kokku 5026 tonni ehk rahas väljendatuna
84 mln krooni eest. Põhimaterjali, kõrgsurve polüetüleeni osa kogu
materjalist moodustas 85%. Toorainet hangiti nii Venemaalt kui ka
Euroopast.
Tootmise ümberkorralduse käigus selgus, et kiiremaks edasiliikumiseks
kasvava konkurentsi tingimustes vajab AS Estiko-Plastar põhjalikku
turuanalüüsi.
Turuanalüüs näitas:
* AS-i Estiko-Plastar turuosa Eestis on 22,8%.
* teiste Eesti tootjate turuosa on 6% (kokku 3 sama valdkonna
tootjat).
* ülejäänud turust 71,2 % kuulub sissetoodavatele toodetele.
Planeeritud investeeringud uude tehnoloogiasse lükati aastasse 2001
põhjendusega leida ettevõtte positsioon pakenditurul. Varasemalt oli
AS Estiko-Plastar tuntud kui kile ja plastmassist toodangu valmistaja
(tuntud kui endine kammivabrik), aastal 2000 sai selgeks, et AS-i
Estiko-Plastari suund on erinevate pakendite valmistamine. Samas
jätkatakse seniste survevalu- ja kartongist toodetega. Suurim tähele-
panu koondatakse siiski pakendi- ja kiletootmisele.
AS Estiko-Plastar on valinud kasvustrateegia, mille tulemusel on kavas
suurendada turuosa Eestis ning leida uusi kliente ka välisturgudel.
Valitud strateegia eeldab aktiivset müüki ning sihipärast tegutsemist
oma turupiirkonnas. Järgneval aastal pööratakse enim tähelepanu toot-
mise infotehnoloogia juurutamisse. Kaasaegne infotehnoloogia võimaldab
maksimaalselt planeerida ja kasutada masinate võimsust ning vähendada
tehnoloogiliste jäätmete osatähtsust. Arvutite kasutuselevõtmine toot-
mises suurendab planeerimise täpsust ning lubab optimaalsemalt kasuta-
da tööjõudu. Kavas on kontsentreerida tootmistehnoloogia maksimaalselt
ühtedesse ruumidesse, mis omakorda võimaldab hästitoimiva logistika-
skeemi ülesehituse.
2000. aasta kinnisvarasektori ülevaade
Estiko Investeeringute AS
2000. a oli Estiko Investeeringute AS-i põhitegevusalaks kogu Estiko
kontserni ettevõtetele kuuluva kinnisvara haldamine. Estiko Investee-
ringute AS-i jaoks kujunes 2000. aasta hüppelise arengu aastaks, mil-
lele olulise tõuke on andnud kogu kinnisvaraturu tõusutrend.
Estiko Investeeringute AS-i netokäive suurenes möödunud aastaga võ-
rreldes üle kümne korra ja moodustas 2000. aasta lõpuks 28,0 mln kroo-
ni. Käibe suurenemise põhjustas otsus kogu kinnisvara haldamine koon-
dada Estiko Investeeringute AS-i. Käibest moodustas rent 18,2 mln
krooni ja teenuste müük 8,5 mln krooni. Puhaskahjum vähenes 0,38 mln
krooni ehk 27 %, moodustades 2000 aasta lõpuks 1,0 mln krooni.
2000. aastal olid Estiko Investeeringute AS-is olulisemad tehingud:
* Vallasvarana müüdi Haaslava vallas Aardlapalu külas kaks viilhalli
hinnaga kokku 35 tuh krooni, millele lisaks saadi kindlustushüvitist
summas 76,8 tuh krooni, kuna vahetult enne müüki rüüstati objekt
täielikult;
* Alustati E-Kaubamaja rekonstrueerimisega investeerides 485,0 tuh
krooni teise korruse pindade parendamisse ja invatualettide rajamisse.
* Tartu Linnavalitsusega sõlmiti rendileping kümneks aastaks E-Kauba-
majas 420 m2 pinna rentimiseks Tartu Linna Keskraamatukogu filiaali
jaoks.
* Alustati AS Estiko-Plastar kasutuses olevate hoonete rekonstrueeri-
mist kulutades tootmishoonete parendamiseks 382,4 tuh krooni ja kon-
torihoone rekonstrueerimiseks 195,2 tuh krooni.
* Novembris osteti Küüni t 7 Kesklinna Kaubahalli hoone 61,94% mõtte-
list osa hinnaga 26 mln krooni ning soetati hoone alusest maast 61,94%
suurune mõtteline osa hinnaga 373,8 tuh krooni. Samuti jätkati Kauba-
halli hoone rekonstrueerimist tehes ehituslikke parendustöid kokku
1,2 mln krooni eest.
* Estiko Investeeringute AS võttis üle AS-ilt Estiko-Soojus kogu kin-
nisvarale kommunaalteenuste (soojavarustus, veevarustus, vee kanali-
seerimise jms) osutamisega seotud tegevuse ja seoses toimunud ümber-
korraldustega osteti AS-ilt Estiko-Soojus põhivara summas 97,1 tuh
krooni.
* Kanti maha amortiseerunud põhivara summas 384,7 tuh krooni. Tege-
mist on põhiliselt vana remondihoonega, mis on täielikult amortisee-
runud, kasutamiskõlbmatu ja kuulub lammutamisele.
2001.a tegevuse märksõnadeks on kontsentreerumine perspektiivsete
kinnisvaraobjektide haldamisele ja mittetootlike kinnisvaraobjektide
realiseerimine. Oluliseks muutub kinnisvara turundus ja kliendi-
teeninduse kvaliteedi tõus ning ettevõtte töötajate areng ja rahulolu.
AS Emajõe Ärikeskus
AS Emajõe Ärikeskus põhitegevuseks on kinnisvara haldamine, rentimine
ja müük. AS Emajõe Ärikeskus hoonestas 1998. aastal Soola 8 krundi
Tartus, rajades krundile 14-korruselise büroohoone brutopinnaga 7500
ruutmeetrit.
Aruandeaasta lõpuks oli kasulikku pinda välja renditud ja müüdud kokku
73% ulatuses. 2001.a plaan on saada Emajõe Ärikeskuse täituvuseks 95%.
2000.a lõpuks oli Emajõe Ärikeskuses 17 firmat ligikaudu 150 töötajaga.
1998 1999 2000 2001 prognoos
renditud pinnad 38% 40% 51% 73%
müüdud pinnad 12% 15% 22% 22%
Majandusaastal toimunud olulised sündmused:
1. Aruandeaastal müüdi 217 m2 Emajõe Ärikeskuse neljandast korrusest
Bico-Leks Kindlustuse AS-le hinnaga 3,5 mln krooni , müügist saadi
kasumit 318,6 tuh krooni.
2. Aasta lõpul soetati kaks uut kinnistut aadressil Soola 8 ja Turu 2
maksumusega 3,6 mln.krooni.
3. Emajõe Ärikeskuse paremaks haldamiseks tehti investeeringuid kogu-
maksumuses 668,8 tuh krooni.
4. Emajõe Ärikeskuse II etapi projekteerimistöödele on kulutatud 636,5
tuh krooni.
Majandusaastal saadi renditulu 6,8 mln kr, teenust e müügist 1,8 mln
kr. Kahjumit majandustegevusest saadi 3,7 mln kr.
Alates novembrist 2000 asu b Estiko kontserni juhtkond Emajõe Äri-
keskuse 11. korrusel.
Tulevikus näeb AS Estiko oma arenguvõimalust suurema riskiga, kuid ka
suurema potentsiaaliga tootearendusse, näiteks Euroopa Liidus propa-
geeritavate keskkonnasõbralike pakendite tootmisse investeerimises.
Teine oluline suund on arendada väiksema riskitasemega kinnisvara-
projekte, mille käivitumise eelduseks on rendipindade müümine ette,
st riskid on maksimaalselt maandatud.
Ellen Tohvri
juhatuse esimees
(07) 371 000