ESTIKO

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR KONTSERNI AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSTELE 2000



2000. aasta olulised sündmused



AS Estiko, mille ajalugu ulatub tagasi  aastasse  1917,  alustas  oma 

tegevust väikese Tartu kammitöökojana. Tänaseks päevaks on  AS Estiko 

teinud läbi mitmesuguseid struktuurseid ja tegevusega seotud muutusi. 

Hetkel  on  AS Estiko  põhitegevus  koondunud  pakenditootmisele  ja 

kinnisvarahaldusele. Tootmine toimub AS-is Estiko Plastar. 

Kinnisvarahaldusega tegelevad AS Estiko, AS Emajõe Ärikeskus ja Estiko 

Investeeringute AS.



2000.a korralisel  üldkoosolekul  kutsuti tagasi senine nõukogu liige 

Kalju  Hellenurm  ning valiti uueks  nõukogu liikmeks Leonid Tolstov.  

20. aprillil 2000 toimunud nõukogu koosolekul kutsuti tagasi juhatuse 

liige Mart Raik ning valiti uueks juhatuse liikmeks Ellen Tohvri. 



AS Estiko juhatus jätkas 2000. aastal kontserni ettevõtete struktuuri 

korrastamist. 

* 28. juunil 2000  sõlmitud lepingu alusel toimus tootmise koondamine 

ühte ettevõttesse  AS Estiko-Plastar.  Varem tegeles tootmisega ka AS 

Estiko-Raamex, kuid  1999.  aastal  alustati  tootmistegevuse  ümber-

korraldamisega ning ühendati  AS Estiko-Plastar  ja  AS Estiko-Raamex

tootmised. 

* 16. oktoobril  2000  kirjutasid  aktsiaseltside  Estiko  ja  Tarbus 

juhatused alla aktsiate ostu-müügilepingule,  mille järgi  omandas AS 

Estiko AS Tarbus  omanduses  olnud  20%  Emajõe  Ärikeskuse aktsiaid. 

Tehingu tulemusena sai AS Estiko 100%  AS Emajõe Ärikeskus omanikuks. 

* Sisuliselt on tänaseks  tegevuse lõpetanud  AS Estiko-Soojus, mille 

peamiseks  ülesandeks  oli  Estiko  kontserni  tugiüksuste haldamine. 

Tugitootmisüksuse varad ja töötajad  anti üle  Estiko Investeeringute 

AS-i haldusse. 



AS Estiko juhatus on jätkuvalt vähendanud kontserni juhtimisstruktuu-

ri. Aasta lõpu  seisuga  on  emaettevõtte  Estiko  koosseisus 3-liik-

meline nõukogu, 3-liikmeline juhatus ja 4 spetsialisti, kelle ülesan-

deks on teenindada kogu  kontserni  ettevõtteid.  Vähendatud on  dub-

leerivaid ametikohti ning parandatud oluliselt  informatsiooni liiku-

mist ja spetsialistide kompetentsust.



2000. aastaks planeeritud investeeringud tootmisse jäid tegemata, sest 

puudus piisav  informatsioon  turusituatsiooni kohta.  Suvel alustati 

koostöös Tartu Ülikooli tudengitega info kogumist,  saamaks ülevaadet 

meie  positsioonist  turul  ja  võimalikest arengusuundadest pakendi-

tööstuse valdkonnas. Sama koostöö raamides  toimus tootmisprotsesside 

kaardistamine, mis annab aluse  ümberkorraldusteks tootmisprotsesside

juhtimises.

AS Estiko-Plastar sisuliselt täna  kinnisvara  ei oma  ning  tootmine 

toimub AS Estiko ja Estiko Investeeringute AS-i pindadel,  mille eest 

tasub AS Estiko-Plastar renti.  Tootmispinda  on  16,5  tuh m2. 2001. 

aastal on  AS-il  Estiko-Plastar  plaanis  renditavate  pindade mahtu 

vähendada ladude ja tootmispindade arvelt,  rakendades efektiivsemaid 

toorainevarude laomajanduse meetodeid ning efektiivsemat töökorraldust 

tootmisprotsessis.  



Kinnisvaraüksuste juhid on tegelenud kinnisvaraprojektide tõsise  ana-

lüüsiga, et saada ülevaade kontserni varade kasutamise efektiivsusest.

Juhatuses on kinnitatud nimistu objektidest, mis kuuluvad  realiseeri-

misele järgmisel aastal. 



2000 aasta finantsülevaade



Estiko Kontserni majandustegevust iseloomustavad suhtarvud:



                                                  2000. a    1999. a



Müügikäibe üldine rentaablus                       20,9%       21,1% 

( brutokasum / netokäive )

Müügikäibe ärirentaablus                           10,2%        9,9%

( ärikasum / netokäive )

Müügikäibe puhasrentaablus                          5,7%        4,3%

( puhaskasum / netokäive )

Omakapitali rentaablus                             11,0%        9,5%

( puhaskasum / aasta keskmine omakapital )

Varade rentaablus                                   4,9%        4,0% 

( puhaskasum / aasta keskmised varad )

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja                0,86        1,14

( käibevara / lühiajalised kohustused )

Omakapitalimäär                                    44,8%       44,8%

( omakapital / varad )





Estiko Kontserni 2000. aasta konsolideeritud käive oli  168,1 mln kr, 

mis võrreldes eelneva aastaga (146,3 mln kr) on 15% suurem. 





Konsolideeritud käive tegevussektorite lõikes:



                                2000. a       1999. a   suurenemine



Kinnisvara                  26,6 mln kr   27,3 mln kr         -3%

Tootmine                   141,5 mln kr  119,0 mln kr         19%

     s.h. siseturg         115,4 mln kr    93,8 mln kr        23%

     s.h. eksport           26,1 mln kr    25,2 mln kr         3%



Tootmissektori käibes on olulisemad suurenemised  kile  (8,9 mln kr),

kilekottide  (9,0 mln kr) ja  trükitud  fooliumi  (4,2 mln kr)  osas. 

Vähenenud on materjalide müügist ja  teenustest saadava tulu osakaal. 



Puhaskasum kasvas 2,2 mln kr ehk 30%, moodustades 2000 a aasta lõpuks 

9,5 mln kr. Tootmissektori tegevuskasum oli 6,4 mln kr ja kinnisvara-

sektori oma 8,4 mln kr. Lisaks oli jagamatuid kulusid 5,3 mln kr eest.

Müügikäibe tegevusrentaablused olid sektorites vastavalt 5% ja 31%.



Aasta 2000 omakapitalimäär oli 44,8%.  Hoolimata  uutest  nvesteerin-

gutest on säilitatud omakapitali osatähtsust koguvarast.  Omakapitali

rentaablus on suurenenud  9,5 %-lt  11,0 %-ni  ehk  16%.  Bilansimaht 

kasvas 11% ja varade rentaablus suurenes 22,5%.



Lühiajaliste kohustuste kattekordaja on  vähenenud  seoses  Kesklinna 

Kaubahalli soetamisega aasta lõpus. 7,0 mln krooni ulatuses on kajas-

tatud kohustusi lühiajaliste viitvõlgade  real.  Tänaseks  teadaoleva 

informatsiooni põhjal  on  tegemist  pikaajalise  maksekohtusega, mis

jõuab  lepingulisse vormi lähimate nädalate jooksul. 



Estiko Kontserni tegevus koosneb kahest väga erinevast harust – toot-

mine ja kinnisvara haldamine. Seega on kontserni tulemuste  analüüsi-

misel väga oluline vaadelda neid tegevussektoreid eraldi. 

Kahjuks pole 1999. aasta  andmed  viidud  tegevussektorite  tasemele,

kuid Estiko finantsosakond on võtnud suunaks  2000. a  II poolaastast

alates jälgida ja analüüsida just neid sektoreid eraldi.



2000. aasta tootmissektori ülevaade



AS Estiko-Plastar



AS-i Estiko-Plastar 2000. aasta majandusaasta kujunes erinevaks vara-

sematest aastatest.  Ettevõtte  juhtimisstruktuuris  toimusid  suured 

muutused.  AS-st Estiko-Plastar lahkusid senine kauaaegne tegevdirek-

tor ning kommertsdirektor. Ettevõtte keeruka ja segase juhtimisstruk-

tuuri asemele sooviti luua uus kaasaegsetele nõuetele vastav juhtimis-

süsteem. Muutused  ettevõtte  juhtimises  on  möödapääsmatud  järjest 

kiirenevas  äritempos ja üha tihenevas konkurentsis. 



Toodangu  müügimahult  jõuti  141 mln  kroonini.  Võrreldes  möödunud

aastaga kasvas käive 21,5%. Käibekasvu  võib  selgitada  maailmaturul 

tooraine kallinemisest tingitud valmistoodangu hinna tõusuga. Täienda-

vat müügilisa tõi AS-i Estiko-Raamex liitmine  AS-ga  Estiko-Plastar. 

Liitmise tulemusel lisandusid hinnakirja mitmed erinevad pakkematerja-

lid. 



Müügitulemused 2000 a.



Pakkematerjalid        45,6  mln kr

Kiletooted             45,6  mln kr

Trükita kile           30,5  mln kr

Trükiga kile           12,9  mln kr

Kotid                  63,4  mln kr

Survevalutooted         5,56 mln kr

Papist pakendid         7,15 mln kr

Eksport                26,1  mln kr



Enim eksporditi Lätti, mis moodustas kogu  ekspordist 66,4%.  Eksport 

Soome   moodustas 25,4% ning  Rootsi  3,3%.  Lisaks  eksporditi  AS-i 

Estiko-Plastari tooteid veel  Leetu, Norrasse ja mujale. 

Toorainet osteti 2000. aastal kokku 5026 tonni ehk rahas väljendatuna 

84 mln krooni eest. Põhimaterjali,  kõrgsurve  polüetüleeni osa  kogu 

materjalist moodustas 85%. Toorainet hangiti  nii  Venemaalt  kui  ka 

Euroopast. 



Tootmise ümberkorralduse käigus selgus, et kiiremaks edasiliikumiseks 

kasvava konkurentsi tingimustes vajab  AS  Estiko-Plastar  põhjalikku 

turuanalüüsi.



Turuanalüüs näitas: 

* AS-i Estiko-Plastar turuosa Eestis on 22,8%. 

* teiste Eesti tootjate turuosa  on 6% (kokku 3 sama valdkonna 

tootjat).

* ülejäänud turust 71,2 % kuulub sissetoodavatele toodetele. 



Planeeritud investeeringud uude tehnoloogiasse lükati  aastasse  2001 

põhjendusega leida ettevõtte positsioon pakenditurul. Varasemalt  oli

AS Estiko-Plastar tuntud kui kile ja plastmassist toodangu valmistaja 

(tuntud kui endine kammivabrik), aastal 2000  sai  selgeks,  et  AS-i 

Estiko-Plastari  suund  on erinevate  pakendite  valmistamine.  Samas 

jätkatakse seniste survevalu- ja kartongist toodetega. Suurim tähele-

panu koondatakse siiski pakendi- ja kiletootmisele.  



AS Estiko-Plastar on valinud kasvustrateegia, mille tulemusel on kavas 

suurendada  turuosa Eestis ning leida uusi kliente  ka  välisturgudel. 

Valitud strateegia eeldab aktiivset müüki ning sihipärast  tegutsemist 

oma turupiirkonnas. Järgneval aastal pööratakse enim tähelepanu  toot-

mise infotehnoloogia juurutamisse. Kaasaegne infotehnoloogia võimaldab 

maksimaalselt planeerida ja kasutada masinate võimsust ning  vähendada 

tehnoloogiliste jäätmete osatähtsust. Arvutite kasutuselevõtmine toot-

mises suurendab planeerimise täpsust ning lubab optimaalsemalt kasuta-

da tööjõudu. Kavas on kontsentreerida tootmistehnoloogia maksimaalselt

ühtedesse ruumidesse, mis omakorda  võimaldab  hästitoimiva logistika-

skeemi ülesehituse.









2000. aasta kinnisvarasektori ülevaade





Estiko Investeeringute AS



2000. a oli Estiko Investeeringute AS-i põhitegevusalaks kogu  Estiko 

kontserni ettevõtetele kuuluva kinnisvara haldamine. Estiko Investee-

ringute AS-i jaoks kujunes 2000. aasta hüppelise arengu aastaks, mil-

lele olulise tõuke on andnud kogu kinnisvaraturu tõusutrend.



Estiko Investeeringute AS-i netokäive suurenes möödunud  aastaga  võ-

rreldes üle kümne korra ja moodustas 2000. aasta lõpuks 28,0 mln kroo-

ni. Käibe suurenemise põhjustas otsus kogu kinnisvara haldamine koon-

dada Estiko Investeeringute AS-i.  Käibest moodustas  rent  18,2  mln 

krooni ja teenuste müük 8,5 mln krooni. Puhaskahjum vähenes 0,38  mln 

krooni ehk 27 %, moodustades 2000 aasta lõpuks 1,0 mln krooni.



2000. aastal olid Estiko Investeeringute AS-is olulisemad tehingud:

* Vallasvarana müüdi Haaslava vallas Aardlapalu külas kaks  viilhalli 

hinnaga kokku 35 tuh krooni, millele lisaks saadi  kindlustushüvitist 

summas 76,8 tuh krooni, kuna  vahetult  enne  müüki  rüüstati  objekt 

täielikult;

* Alustati E-Kaubamaja rekonstrueerimisega  investeerides  485,0  tuh 

krooni teise korruse pindade parendamisse ja invatualettide rajamisse.

* Tartu Linnavalitsusega sõlmiti rendileping kümneks aastaks E-Kauba-

majas 420 m2 pinna rentimiseks Tartu  Linna  Keskraamatukogu filiaali 

jaoks. 

* Alustati AS Estiko-Plastar kasutuses olevate hoonete rekonstrueeri-

mist kulutades tootmishoonete parendamiseks 382,4 tuh krooni ja  kon-

torihoone rekonstrueerimiseks 195,2  tuh krooni.

* Novembris osteti Küüni t 7 Kesklinna Kaubahalli hoone 61,94% mõtte-

list osa hinnaga 26 mln krooni ning soetati hoone alusest maast 61,94%

suurune mõtteline osa hinnaga 373,8 tuh krooni. Samuti jätkati Kauba-

halli hoone rekonstrueerimist tehes  ehituslikke  parendustöid  kokku

1,2 mln krooni eest.

* Estiko Investeeringute AS võttis üle AS-ilt Estiko-Soojus kogu kin-

nisvarale kommunaalteenuste (soojavarustus, veevarustus,  vee kanali-

seerimise jms) osutamisega seotud tegevuse ja seoses  toimunud ümber-

korraldustega osteti AS-ilt Estiko-Soojus  põhivara  summas  97,1 tuh

krooni. 

* Kanti maha amortiseerunud põhivara summas 384,7 tuh  krooni.  Tege-

mist on põhiliselt vana remondihoonega, mis on täielikult  amortisee-

runud, kasutamiskõlbmatu ja kuulub lammutamisele. 



2001.a tegevuse  märksõnadeks  on  kontsentreerumine  perspektiivsete  

kinnisvaraobjektide haldamisele ja mittetootlike  kinnisvaraobjektide 

realiseerimine. Oluliseks  muutub  kinnisvara  turundus  ja  kliendi-

teeninduse kvaliteedi tõus ning ettevõtte töötajate areng ja rahulolu. 





AS Emajõe Ärikeskus



AS Emajõe Ärikeskus põhitegevuseks on kinnisvara haldamine,  rentimine 

ja müük. AS Emajõe Ärikeskus  hoonestas 1998. aastal   Soola 8  krundi 

Tartus, rajades krundile 14-korruselise büroohoone  brutopinnaga  7500 

ruutmeetrit. 

Aruandeaasta lõpuks oli kasulikku pinda välja renditud ja müüdud kokku 

73% ulatuses. 2001.a plaan on saada Emajõe Ärikeskuse täituvuseks 95%.  

2000.a lõpuks oli Emajõe Ärikeskuses 17 firmat ligikaudu 150 töötajaga.



                       1998    1999    2000  2001 prognoos

renditud pinnad         38%     40%     51%     73%

müüdud pinnad           12%     15%     22%     22%



Majandusaastal toimunud olulised sündmused:

1. Aruandeaastal müüdi 217 m2 Emajõe Ärikeskuse neljandast  korrusest 

Bico-Leks Kindlustuse  AS-le hinnaga  3,5 mln krooni , müügist  saadi 

kasumit 318,6 tuh krooni.  

2. Aasta lõpul soetati kaks uut kinnistut aadressil Soola 8 ja Turu 2 

maksumusega 3,6 mln.krooni.

3. Emajõe Ärikeskuse paremaks haldamiseks tehti investeeringuid kogu-

maksumuses 668,8 tuh krooni.

4. Emajõe Ärikeskuse II etapi projekteerimistöödele on kulutatud 636,5 

tuh krooni.



Majandusaastal saadi renditulu 6,8 mln kr, teenust e müügist  1,8 mln 

kr. Kahjumit majandustegevusest saadi 3,7 mln kr.



Alates novembrist 2000  asu b Estiko  kontserni juhtkond   Emajõe Äri-

keskuse 11. korrusel.



Tulevikus näeb AS Estiko oma arenguvõimalust suurema riskiga, kuid ka 

suurema potentsiaaliga tootearendusse, näiteks Euroopa Liidus propa-

geeritavate keskkonnasõbralike pakendite tootmisse investeerimises.

Teine oluline suund on arendada  väiksema  riskitasemega  kinnisvara-

projekte, mille käivitumise eelduseks on rendipindade  müümine  ette, 

st riskid on maksimaalselt maandatud.





Ellen Tohvri

juhatuse esimees

(07) 371 000