Käesolev aasta on toonud Tallinna börsile uue hingamise. Teenustasude kaotamine on aidanud märkimisväärselt kasvatada tehinguaktiivsust ning toonud investeerimise juurde palju uusi huvilisi. Samal ajal pani koroonakriis proovile ka kõige tugevama distsipliiniga investorite närvikava ning nii kogenud kui uued aktsiahuvilised kahtlevad, kas peale aktsiahindade kiiret taastumist on täna hea aeg aktsiatesse investeerimiseks või tuleks oodata soodsamaid hinnatasemeid.
Kui otsustasime Swedbankis möödunud aasta lõpus loobuda kauplemistasudest Balti börsidel, oli meie selge eesmärk astuda oluline samm Balti kapitaliturgude arendamises ning kaotada paljude inimeste peamine barjäär investeerimisega alustamisel, milleks on teenustasud. Kui teenustasusid ei ole, saab ka väga väikeste summadega teha oma esimesed aktsiatehingud ning alustada tegevust investorina. Teenustasude kaotamise tulemus on olnud märkimisväärne nii uute investorite arvu kui tehinguaktiivsuse poolest Tallinna börsil.
Kui alles kolm aastat tagasi oli Eestis väärtpaberikontosid, millel peal ka mõni Balti väärtpaber, 20 tuhande ringis, siis peale Tallinna Sadama ja Coop Panga IPOt ning Swedbanki poolset teenustasude kaotamist, on selliste kontode arv tänaseks ületanud 40 tuhande piiri. See on muljetavaldav kasv, turuosalised ja Tallinna börs on selle nimel pingutanud, ent kasvuruumi jätkub veelgi. Huvi investeerimise ja kohaliku börsi vastu jätkuvalt kasvab ning me näeme, et uute väärtpaberikontode avamise aktiivsus püsib kõrge. Samuti on oluliselt paranenud likviidsus – Tallinna börsi käive on eelmise aastaga võrreldes sel aastal pea kahekordistunud ning tehingute arv kasvanud üle 500%.
Märtsis alanud koroonakriis viis Tallinna börsi lühikese ajaga ligi 30% langusesse, kuid see ei toonud kaasa investeerimishuvi vähenemist. Uute väärtpaberikontode avamine oli sel kuul meie klientide hulgas viimaste aastate üks kõrgemaid ning jagus nii uusi kui kogenud investoreid, kellel oli julgust sel ajal aktsiaid soetada. Vaevalt muidugi oli palju neid, kes uskusid kohaliku turu ning globaalsete börside niivõrd kiiret taastumist. Paljudel investoritel on nüüdseks tekkinud küsimus – kas praegu on üldse õige aeg investeerimisega alustamiseks ning ka Tallinna börsilt enda portfelli aktsiate soetamiseks?
Ajalugu on näidanud et pikaajaline regulaarne investeerimine on parim lähenemine enamike investorite jaoks ning seda ka Tallinna börsi näitel.
Tallinna börsi indeks OMX Tallinn, vana nimega TALSE, mis arvestab dividendide reinvesteerimisega, on alates selle loomisest 1996. a kasvanud üle 1100% ehk 24 aasta jooksul keskmiselt 11% aastas. Pikaajalise investeerimise võlu on ülal oleval graafikul selgelt näha. Tõsi, kõik aastad ei ole olnud ühtviisi ilusad ja nii jääb selle aja sisse kolm peamist kriisi – kahel korral on börsiindeks kukkunud üle 70%, kuid mõõnadele on alati järgnenud tõusud. Pikaajalisel graafikul näeb isegi kõigil selgelt meeles olev koroonakriis välja kui pelgalt üks halb kuu.
Kuigi Tallinna Börs ei ole erinevalt Ameerika börsidest uusi tippe teinud, on taastumine koroonakriisist olnud siiski üllatavalt kiire. Kui me teame, et pikaajaline investeerimine on õige lähenemine enamike inimeste jaoks, siis kas tasub üldse raisata enda aega tehingute ajastamisele? Investeeringuid edasi lükates võib õnnestuda küll halbu päevi vältida, kuid väga suure tõenäosusega jäädakse eemale ka börside suurimatest tõusupäevadest, mille mõju investori portfelli pikaajalisele tootlusele on väga suur.
1996. aastal Tallinna Börsile 10 000 eurot (sel ajal küll kroonides) investeerides ning võttes aluseks OMX Tallinna indeksi tootluse, oleks koos dividendide reinvesteerimisega investori portfell kasvanud keskmiselt 11% aastas ning kerkinud tänaseks 117 tuhande euroni. Ent kui investor oleks Tallinna börsil müünud oma aktsiad päev enne viite suurimat tõusupäeva ning päev hiljem need uuesti tagasi ostnud, oleks tema portfell 24 aastat hiljem olnud pea poole väiksem – 61 tuhat eurot. Jäädes ilma 30 parimast päevast oleks investori portfell jäänud kahjumisse.
Seega kuigi me võime olla kindlad, et ka Tallinna börs ei pääse ühel hetkel langusest, siis eelnev näide tõestas ilmekalt, kui kalliks võib paremate ostukohtade ootamine maksma minna. Soodsamaid aktsiahindu ootama jäädes ja õiget hetke valides võib väga lihtsalt jääda ilma börsi parimatest tõusupäevadest, mille mõju portfelli tootlusele on märkimisväärne.
Hiina vanasõna ütleb, et parim aeg puu istutamiseks oli 20 aastat tagasi, järgmine parim aeg on täna. Vaadates Tallinna Börsi veidi pikemat kui 20 aastast ajalugu peab nentima, et sama kehtib ka meie kodubörsile investeerimisel – alustada tasub alati esimesel võimalusel ning enamike investorite jaoks on parim lahendus pöörata vähem tähelepanu turgude ajastamisele ning investeerida pikaajalise vaatega.
Edukat investeerimist!
Andres Suimets, Swedbank
Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Artiklis esitatud tootlus kajastab minevikku ega ole viide vastava indeksi tulevaste tulemuste kohta.
Artikkel esmailmus Äripäevas 11. septembril 2020.