Möödunud aastal investeeriti Baltimaades enim pensionifondidesse, mis moodustasid poole kõigist vastanute investeeringutest, järgnesid aktsiad ja fondiosakud. Fondidesse investeeritakse enim Leedus. Läti ja Leedu puhul investeerivad pensionifondidesse enim keskealised residendid (45- 54 aastased), eestlaste pensioni-investeeringud on kõrged kõigis vanusegruppides.
Investeerimisel peavad eestlased ja lätlased tähtsaks tuleviku kindlustamist (42,5% Eestis; 41,8% Lätis), millele järgneb täiendava sissetuleku teenimine (42,0% Eestis, 36,6% Lätis). Leedus soovitakse investeeringutelt enim teenida jooksvaid lisasissetulekuid (37,6%) ja säästa tulevikuks (29,9%).
Investeerimisega alustamiseks peab ligi 40% Eestis, Lätis ja Leedus küsitlusele vastanutest oluliseks elanikkonna majandusliku olukorra paranemist ja kõrgemaid sissetulekuid. Iga kolmas vastaja alustaks investeerimisega, kui riigi majandusarengu näitajad paranevad.
Alanud aastal alustaks investeerimisega väike osa vastanutest (5,9% Eestis; 3,6% Leedus; 3,4% Lätis), kesmiselt 16% Eesti, Läti ja Leedu elanikest on veel kahtleval seisukohal. Oma väärtpaberiportfelli täiendamise osas olid optimistlikumad need vastajad, kes on juba varem väärtpaberitesse investeerinud.
Informatsiooni investeeringute tegemiseks eelistavad lätlased ja leedulased saada meediast. Eestlased ootavad vastavat informatsiooni pigem finantsinstitutsioonidelt (pangad/investeerimispangad) ja nende spetsialistidest (21,7% eestlastest, 12,3% lätlastest, 12,7% leedukatest).
Balti börside kodulehekülge kasutavad infoallikana tunduvalt rohkem eestlased (7,1% eestlased, 2,3% lätlased ja 1,2% leedulased), kellest 10% on ka teadlikud Tallinna Börsi investorharidusprogrammist “Invest Mentor”.
Eelmise aasta detsembris läbi viidud uuringu käigus intervjueeriti igas riigis 1000 inimest. Uuringu viisid Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirmad “Saar Poll”, “Latvian Facts” ja “Vilmorus”.