Möödunud aasta elavdas Eesti väärtpaberiturgu

13.01.2006

Möödunud aastal noteeriti peale kuueaastast vaheaega Tallinna Börsil kolme uue ettevõtte aktsiad. Koos Finantsinspektsiooniga töötati välja Hea ühingujuhtimise tava ning toetati Investorite Liidu loomist. Ühise kauplemissüsteemiga liitus Vilniuse börs ning käivitusid arvelduslingid Leedu ja Soome depositooriumidega. Käesolev aasta tuleb börsi hinnangul vähemalt sama aktiivne.

Väärtpaberikontode arv tõusis aastaga 87 807ni (kasv aastaga 30%), ning börsitehingute arv kasvas 106% (41 291 tehingut, võrreldes 20 047 tehinguga 2004. aastal). Vähemalt 5 börsitehingut tegi 2 434 investorit. Börsikäive kasvas möödunud aastal Tallinnas 1 941 miljoni euroni (kasv võrreldes 2004. aastaga 190%). Indeks OMX Tallinn tõusis aastaga 664,08 punktini (kasv aastaga 48%) ja Balti väärtpaberituru indeks BALTIX jõudis aastavahetuseks 604,54 punktini (kasv aastaga 44%).

“2005. aasta oli Eesti väärtpaberiturul väga julge ja aktiivne. Uute ettevõtete börsiletulek, investorhariduse ja -kaitse elavdumine, heade äritavade üle diskuteerimine ning jätkuv majanduskasv annavad aluse edasiseks kiireks arenguks. Alanud aastal jätkame kindlasti tööd Hea ühingujuhtimise tavaga (HÜT). HÜT jõustus 1. jaanuarist 2006, mis tähendab, et (börsi)ettevõtted peaksid nüüd vaatama üle oma aruandluse ning seda vastavalt HÜTile kohaldama. Ka järelevalve peab olema turule vastav,” sõnas Tallinna Börsi juhatuse liige Kaidi Oone.

Aktiviseerus ka Baltikumi sisene kauplemine. Eesti ja Läti vahelisi piiriüleseid väärtpaberikandeid tehti 2 384 (kasv aastaga 810%), Eesti ja Leedu vahelisi väärtpaberikandeid oli alates 2005. aasta juunist 6 658. Jätkuvalt suurenes fondide ja teiste institutsionaalsete investorite osakaal börsi kauplemises. Seda näitab ilmekalt keskmise börsitehingu mahu suurenemine, mis 2005. aastal oli 47 002 eurot (kasv 40,8%).

“Alanud aastal soovime uutest arendustest esimesena valmis saada Fondikeskusega – keskse veebilehega, mis annab infot Baltikumi ja Baltikumis pakutavate investeerimisfondide kohta. Tahame, et investoril oleks võimalik valida endale sobivaim investeerimisvariant fondide seast ning pakkuda fondivalitsejatele võimalust olla nähtaval ja teistega võrreldavad. Teine oluline arendus on vabaturu elavdamine. 2005. aasta näitas, et vabaturule on tänasel päeval oluliselt rohkem kandidaate kui ainult EVP,” lisas Kaidi Oone.

Mitmendat aastat järjest kasvas eraisikute rahapaigutamine fondidesse (kasv aastaga 100%), moodustades pea kolmandiku fondide kogumahtust. Investeerimisfondide kogumaht oli aasta lõpus 502 miljonit eurot. Eraisikuid oli investeerimisfondide omanike seas 2005. aasta lõpus 11 546 ehk 74% enam kui aasta eest.

OMX turgude (Kopenhaagen, Stockholm, Helsingi, Tallinn, Riia, Vilnius) 2005. aasta statistikaülevaade on kättesaadav aadressil www.ee.omxgroup.com , alajaotuses Väärtpaberiturust -> Trükised -> OMX Exchanges statistika. Ülevaade on ingliskeelne.

Tallinna Börsi puudutav statistika on leitav: http://www.ee.omxgroup.com/press/ ja http://market.ee.omxgroup.com/ Statistika alajaotusest.