Tallinna Börsi seisukohad seoses USA väärtpaberijärelevalve komisjoni (SEC) süüdistusega investeerimispanga LHV kahe töötaja vastu

04.11.2005

Viimasel ajal on ilmsiks tulnud märke sellest, et aus käitumine ei ole enam moes. Öeldakse küll, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, kuid kas see on eetiline? Eesti ärimaastik, sealhulgas väärtpaberiturg on üks tervik ja selle maine kujundavad kõik osalised.

Tallinna Börsi eesmärgiks on meie investoritele igakülgse informatsiooni pakkumine ja turvalise investeerimiskeskkonna tagamine. Rangete reeglite abiga nõuame ausat ja eetilist käitumist nii börsiettevõtetelt kui ka kõikidelt teistelt turul osalejatelt. Ei ole vahet, kas tegutsetakse Eestis, Ameerikas või Hiinas, kas ostetakse või müüakse ja kas tehakse seda börsi vahendusel või mitte – eetilisus on igal turul ja iga tehingu puhul käitumisreegel number üks.

Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ja kõik väärtpaberiturgu reguleerivad õigusaktid on kooskõlas EL direktiividega. Väärtpaberiturgu reguleeriv peamine seadus on Eesti väärtpaberituru seadus, lisaks Investeerimisfondide seadus, Finantsinspektsiooni seadus, Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, Tallinna Börsi reglement ja 2005. aasta sügisest kehtiv Hea Ühingujuhtimise Tava (Corporate Governance Code).

Finantsinspektsioon teeb antud juhtumi menetlemisel tihedat koostööd USA väärtpaberijärelevalve SECiga (U.S. Securities and Exchange Commission), aidates seeläbi kaasa nendepoolese menetluse ning saades ühtlasi vajalikku informatsiooni Eestis läbiviidava menetluse teostamiseks.

Finantsinspektsioon on AS LHV ja tema töötajaid puudutava juhtumi osas algatanud eraldiseisva järelevalvemenetluse, et selgitada, kas kõnealuse juhtumi puhul on rikutud Eesti väärtpaberituru seaduses turukuritarvitust reguleerivaid sätteid ning investeerimisühingule esitatavaid nõudeid, mis annavad aluse väärteo- või kriminaalmenetluse alustamiseks.

Eesti väärtpaberituru kõik tehingud, sealhulgas börsitehingud on registreeritud ühtses ja keskses Eesti väärtpaberite keskregistris. Keskregistrile on juurdepääs kõikidel järelevalvet teostavatel asutustel Eestis ja seetõttu on paljud väärtpaberiturul toimuda võivad väärteod infotehnoloogia abil ennetavalt avastatavad. Järelevalveasutustel on juurdepääs ka kõikidele asjakohastele börsisüsteemidele.

Börsiteadete edastamine ja avalikustamine toimub Eestis vastavalt seadustele viivitamatult ja kõigile üheaegselt. Infotehnoloogiliselt vastavad kasutatavad süsteemid tänapäevastele kõrgetele turvanõuetele ja on kõigile kõrvalistele pilkudele suletud. Juurdepääs avaldamist ootavatele börsiteadetele on tehnoloogiliselt võimaldatud ainult börsi töötajatele ja ainult kindlatest arvutitest ning kui börsiinfo avalikustatakse, siis kõigile korraga – erandeid ei tehta ja ei juhtu. Reeglina on börsiteated avaldamise ootel vaid mõned minutid – seda selleks, et neid vajadusel enne avaldamist töödelda (kujundada).

Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip on öelnud: “Investeerimispanga LHV kahe töötaja vastu esitatud süüdistused on tõsised. Iga kahtlust kuritegeliku või ebaeetilise tegevuse osas peab väga põhjalikult uurima. Eesti vastavad ametkonnad teevad igakülgset koostööd oma partneritega teistest riikidest, et sellised juhtumid saaksid selge ja kiire lahenduse.

Eesti väärtpaberiturgu reguleerivad seadused ja järelevalve on väga tugevad ning kõik töötavad selle nimel, et järelevalvet ja turu kaitset veelgi paremaks muuta. Seega ei ole mingit alust laiendada viimastel päevadel kahe isiku vastu esitatud süüdistust tervele Eesti väärtpaberiturule, sest kõnealune üksikjuhtum on kahetsusväärne erand. Eesti väärtpaberituru üldine usaldusväärsus on kõrge ning see püsib kindlatel väärtustel.”

Pensionifondidest
Kogumispensioni rahad liiguvad tööandjalt Maksuametisse, sealt Eesti väärtpaberite keskregistri kontole Eesti Pangas ja Eesti väärtpaberite keskregistri korraldusel fondivalitseja panka pensionifondide kontodele. Igal pensionifondil on oma eraldiseisev konto.

LHV-Seesam Varahalduse kui LHV kogumispensioni fondivalitseja pangaks on Hansapank.
Fondivalitseja on ettevõte, mis tegeleb ainult fondide haldamisega. Tema kui eraldiseisva juriidilise isiku varad on samuti pensionifondi varadest lahutatud.

Kui LHV teeb pensionifondi valitsejana pensioniraha investeerimisotsuseid, siis annab ta käsud Hansapangale, mille kaudu pensionifondi raha liigub erinevatesse väärtpaberitesse. Kogumispensionide seaduse kohaselt on ka fondi depoopank ehk Hansapank kohustatud pensionifondi vara valitsemist jälgima. Kui fondivalitseja või fondijuhiga midagi juhtub, on fondi varad igal juhul depoopangas, kes võtab varade valitsemise üle ja otsib vajadusel uue sobiva fondivalitseja.