Sisukaart - Avaleht
- Meediaruum
- Tark Raha: esitlused ja vastused vastamata jään...
Nasdaq Tallinna börsi ja Ärikatla korraldatud investeerimiskonverents Tark Raha tõi novembri alguses Kultuurikatlasse 550 investeerimishuvilist. Kuna kõikidele osalejatelt tulnud küsimustele ei olnud esinejatel ajapiirangu tõttu kohapeal võimalik vastata, palusime neil laval vastamata jäänud küsimustele vastata kirjalikult.
Nüüd saategi lugeda vastuseid neile küsimustele. Lisaks teeme avalikuks ka peaaegu kõikide esinejate slaidid.
Head lugemist!
Mida teete selleks, et Tallink saaks parimaks tööandjaks?
Kantar Emori tööandjate maine uuringu üldarvestuses oleme teisel kohal, eraettevõtete arvestuses esimesel. Töötajate rahulolu uuringus on Tallink Grupp tööandjana kõrgelt hinnatud – meie Eesti ettevõtete keskmine on 70 punkti (Eesti keskmine sarnastes uuringutes 66 punkti). Ehk Tallink ongi juba üks parimaid tööandjaid Eestis ning meie eesmärk on hoida head positsiooni ning tugevdada partnerlussidemeid oma töötajatega.
Kus näeb Tallink ennast 5 aasta pärast?
Üle miljardi eurose käibega ning suurema kasumiga kui praegu. Tallinna ja Helsingi vahel opereerib roheline Shuttle laevaliin Megastari ja MySTARi näol.
Kas on plaanis ka RO-RO (roll on – roll off) turule siseneda?
Meie laevastikus on kaks RO-RO kaubalaeva ning ka kõigi teiste laevade autodekil transpordime RO-RO sõidukeid. 2018. aastal moodustas kaubavedu 13% käibest, ehk 125 miljonit eurot.
Kui palju plaanib Tallink investeerida gaasilaevadesse?
Hetkel on meie laevastikus üks veeldatud gaasi jõul liikuv laev, Megastar, mille maksumus oli 230 miljonit eurot. Hetkel oleme tellinud teise sarnase laeva, MySTAR, mille maksumus on 247 miljonit eurot. Tegeleme kogu laevapargi pikaajalise investeerimise strateegiaga, kuid hetkel ei ole ühtki rohkemat otsust laevade ostuks. Megastar on olnud hea näide gaasilaeva efektiivsusest ja keskkonna säästlikkusest, ehk on suur tõenäosus, et ka tulevikus tellitavad laevad saavad liikuma gaasi jõul.
Kui palju on riigi alkoholiaktsiisi poliitika Tallinkit mõjutanud ja kas võib mõjutada ka tulevikus?
2018 oli esimene aasta, kui nägime turul soomlastest reisijate arvu kasvu trendi murdumist ning langust. Samuti ka mõningast langust pardaostudes. Raske hinnata täpselt, kuivõrd palju mõjutas neid tegureid aktsiisipoliitika, kuid kindlasti mängis see nendes arengutes rolli. Alates 2019. aasta suvest oleme näinud soomlaste arvu languse aeglustumist, isegi kerget kasvu, ning selgemalt positiivset mõju pardaostudele Eesti-Soome liinil. Samas kasvas samal ajal pardamüük kõigil meie liinidel, sealhulgas Soome-Rootsi ning Läti-Rootsi liinidel. Seega, taaskord, on aktsiisidel olnud selge mõju, kuid see pole olnud ainuke tegur.
Kui suure osakaalu Tallinki käibest moodustab taksoteenus ning mis on selle tulevikuprognoos?
Tallink Takso käive ei ole Tallink Grupi ligi miljardi eurose käibega võrreldes väga märkimisväärne, kuid taksoteenuse arendamise puhul on oluline mõista, et meie jaoks on oluline eelkõige kvaliteetse taksoteenuse kättesaadavus välisturistidele. Meie klientide jaoks ei lõppe reis vaid laevalt maha tulemisega, vaid kogu reisikogemuse hulka kuulub ka liikumine linna ja hotellidesse.
Faktiline täpsustus – Tallink Grupi osalus Tallink Taksos on 34%, ehk tegemist on mitte tütarettevõtte, vaid sidusettevõttega, mille majandustulemusi ei konsolideerita otse grupi raamatupidamisse, sh käibesse, vaid läbi kapitaliosaluse meetodi.
Kas Tallink näeb tulevikus arengut mujale piirkondadesse, või piirdub hetkese regiooniga? Kuidas see mõjutab arengut, kas mingi hetk tuleb piir ette, mis edasi?
Kohalikul turul on teatud mõttes olnud piir ees juba mõnda aega ning turu orgaaniline areng toimub väga pingelises konkurentsiolukorras. Oleme asutanud tütarettevõtte Singapuris, et uurida erinevaid laienemisvõimalusi Aasia regioonis. Eelkõige kaubanduse valdkonnas.
Kas on head raamatut, kust saaks teadmisi teie ärivaldkonna kohta? Või mis oleksid head teadmiste allikad?
Parim kokkuvôte meie tööstusharus toimuvast on tasuta kättesaadav Oliver&Wyman kokkuvôtetest. Järgnevalt lingilt leiab ‘pdf’ faili, mis on ‘must read’ et môista turul toimivaid jõujooni: https://www.oliverwyman.com/our-expertise/insights/2018/jan/2018-2028-fleet-and-mro-forecast-commentary.html
Kui huvi on MRO harust laiem, siis on samal saidil ka lennufirmade kohta head lugemist.
Kuidas nö roheline liikumine Magnetic MROd môjutab?
Enim näeme seda, kuidas tulevad kasutusele loodusesôbralikumad ained. Peab rôhutama, et igasugused uuendused jôuavad meie töösse tihti viimastena, sest nôutud eel-katsetused lennuki ohutusele on suured. Aga kôige suurem surve avaldub ehk selles, et Magnetic MRO kasutatud lennukite ning nende varude taaskasutusega tegelev ettevôte on kôige kiiremini kasvav äri. 2017. aasta detsembris alguse saanud ettevôte tegi 2018. tegevusaastal 32 miljonit müügitulu.
Häid spetsialiste on Eestis päris raske leida. Kuidas ja kust leiate omale inimesi?
Meie töökeel on igapäevaselt inglise keel. Täna tegutseme läbi erinevate tütarettevôtete kokku enam kui kümnes erinevas riigis. Keskendume kohalike palkamisele. Ja seda muide ka meie Aafrikas asuvates üksustes – nii saab parima aluse jätkusuutlikkusele. Eestis oleme spetsialistide pôuaga tegelemiseks avanud oma kooli.
Mis on Magnetic MRO peamised riskid?
Suurimad riskid:
– poliitline maastik ja selle ebastabiilsus, mis kulmineerub sanktsioonides. Nt. USA/HIINA, USA/VENEMAA, USA/Iraan, jne.
– tootjate surve kontrollida järelturgu ning nende poolt kehtestatud sisenemisbarjäärid sôltumatutele teenusepakkujatele (nagu seda oleme meie).
– suured looduskatastroofid (nt. Vulkaanipursked, mis halvavad lennuliikluse).
Kas kavatsete minna ka tootmisesse?
Meie tütarettevôte www.macinteriors.com on juba tootmissektoris ning muide toodame lennuki interjööri detaile ka Airbusi tehasele. Samuti otse Emirates’ile, Virgin’ile, Icelandair’ile ja teistele lennufirmadele. Küsimus on hea ja asjakohane, sest see on suurim sektor ning plaanime üha tugevamat sisenemist nimetatud segmenti.
Kuidas mõjutab investorite kaasamine lennuki hooldusärisse, arvestades et lennunduse puhul räägitakse väga tihedast konkurentsist, mida on varjutanud pankrotid?
Pankrotte on palju tôepoolest, kuid lennundus on sellest olenemata ca 4% kasvus. See tähendab, et me vaatame ‘valet piirkonda’ kui nii vôib öelda. Ehk suures pildis on keegi kusagil tegemas häid tulemusi ning summutamas pankrottide negatiivset trendi. Magnetic MRO hooldusangaarid on ca 3 aastat ette broneeritud, ehk me tunnetame samuti pankrotte kaudselt. Samas, rôhutaksin, et meie kasutatud varadega tegelev ettevôte, mis oma esimesel tegevusaastal (2018) teenis 32 miljonit müügitulu, tihti teebki paremaid tehinguid just lennufirmade ‘stressiolukordade arvelt’. Näiteks soetasime lennuki MSN 1413 peale seda, kui Monarch Airways pankrotistus. Vôi näiteks soetasime hea hinnaga (et edasi müüa) vara Primera Air pankrotihaldurilt. Oleme suutnud oma ärimudeli ehitada üsna laiaks ja samas järgida põhimôtet “Only the paranoid survive” (viitaksin siinkohal samanimelisele raamatule, mille autoriks Andrew Grove).
Kui te nii kiirelt kasvate, siis kaua te veel väike pank olete?
Oleneb, kuidas defineerida väikepanka… tunnetuslikult võiks see olla alla 10% turuosaga. Me oleme hetkel läbi mõelnud järgmise kolme aasta strateegia ja finantsplaani ning selles ajahorisondis jääme väikepangaks.
Kui suureks hindate oma turuosa 5 aasta perspektiivis?
Me oleme teinud 3 aasta plaani ja selle kohaselt võiks meie turuosa kasvada tänaselt 2%-lt ca 5% kanti.
Margus, kuidas Sa harid ennast? Kas ja kuidas Sa pidevalt arened?
Mind arendavad uudsed olukorrad tööl (a´la IPO protsess hetkel), minu kolleegid (kes järjepidevalt lükkavad panka järgmistele arengutasemetele), minu sõbrad (kes on minu kõige teravamad kriitikud).
Kas kiirenev linnastumine Eestis võiks Coopi turunišši ohustada?
Faktid räägivad teistsugust lugu. Coop on Eesti suurim ja kiireima käibekasvuga kaubanduskett. Coop kaupluste käive teeb korraliku kasvu maikuust septembrini, mil üha enam eestimaalasi eelistab oma elu veeta maal. Ehk talvine kaotus tehakse kuhjaga täis suvekuudel. Ehk meil on Eestis suvepoed ja talvepoed… 🙂
Millal ja kas tekib teie pangas võimalus investeerimiseks?
Otsustasime kolm aastat tagasi, et Coop Pank ei hakka tegelema investeerimisteenuste pakkumisega. Nägime, et konkurents selles ärisegmendis on turul tihe ja meil puuduvad konkurentsieelised siia sisenemiseks.
Kas COOP pangal on lähemates aastates plaan maksta dividendi või kavatseb kasutada kapitali puhtalt arenguks?
Coop Panga aktsionärid kiitsid heaks dividendipoliitika, mille kohaselt algavad dividendimaksed 2021. aasta kasumist 2022. aasta kevadel. Dividendideks on planeeritud 25% iga-aastasest kasumist.
Millistele tingimustele peab ettevõtmine vastama, et ingelinvestorid sinna investeerimist üldse kaaluksid?
1) toode või teenus, võib olla ka MVP (minimum viable product) faasis, mis on võimeline kasvama üle riigipiiride ehk tulevane globaalne ettevõte
2) tugev tiim, kellel on antud valdkonna kompetents
Kui rahastate alustavat ettevõtet, siis mida vastu ootate?
Esimese rahastuse ringi vastu küsib ingelinvestor(id) kokku ca 10% ettevõttest.
Mida Marek ingelinvestorina arvab blokiahelast ja krüptovaluutadest?
Väga huvitav ja kindlasti tuleviku teema – tasub ennast harida!
Hetkel ei ole selles valdkonnas investeeringuid.
Milline on kõige suurem summa, millega Superangel start-up’i toetanud on?
Investeerime vahemikus 50 000 eurot kuni 250 000 eurot. Oleme teinud ka erandeid.
Mis vanuselt soovitad lastele rahatarkust õpetama hakata? Millistest põhimõtetest lähtud?
Minule endale oli oluline teetähis 10-aastaselt, kui isa õpetas arveraamatut pidama ja hakkasin taskuraha saama. Oma vanema lapse pealt vaatan, et tänapäeval saavad lapsed juba sünnipäevaks niipalju raha, et taskuraha justkui polegi veel selles vanuses vaja 😉 Aga see on jah hea vanus, kus suunata laps ka juba rahateemalisi raamatuid lugema (https://pood.roosaare.com/toode/lasteraamatute-eripakkumine/). Parem õppetund lastele on muidugi vanemate eeskuju ja omavahel rahast rääkimine.
Millist ettevõtet ootab Jaak kõige rohkem börsile?
Mõnda Eesti idufirmat, ideaalis vähe varasemas staadiumis.
Millal tasub aktsia madalseisust lahti öelda (aktsia müüa) – ehk määrata ta kaotajaks? Kui muidu strateegia on neid hoida pikemas perspektiivis.
Õige vastus on, et siis, kui tees on muutunud ehk kui ettevõte enam ei ole selline nagu oli siis kui ostsid. Aga fakt on see, et selleks ajaks kui see nähtav on, on aktsia juba -90% ja väga suurt pointi enam müümisel pole. Sellest tulenevalt ongi loodud lihtsustusi – näiteks müüa kui ettevõte kärbib dividendi vms. Ma ei müüks juhul kui kogu turg langeb. Enda portfellis olen pigem ka need -90% positsioonid alles hoidnud, et oleks valus mälestus õppetunnist. Pikas perspektiivis on olulisem (hajutatud portfelli puhul) vältida võitjate varast müümist.
Millised varaklassid tunduvad hetkel kõige ahvatlevamad?
Mida aeg edasi, seda rohkem olen otsinud varasid, kus saan ise ka kontrolli omada ja nö. siseinfot. Siit jääb silma laenud ja kinnisvara eelkõige.
Kust soovitate alustada investeerimisega väiksemate rahasummade puhul ning millisel hetkel liikuda edasi aktsiatesse investeerimisse?
Kindlasti esimene soovitus on II ja III sammas. Kui see tehtud, siis kui on OÜ, siis ühisrahastus ja kui ei ole OÜ-d, siis dividendiaktsiad.
Viimane investeerimisalane raamat mida lugesid?
Kuna käisin esinemas Äripäeva raamatuesitlusel, siis lugesin taaskord Peter Lynchi “Üks samm Wall Streetist ees”.
Mis raamatut soovitad lugeda, peale enda raamatute?
Parim investeerimisteemaline raamat minu jaoks on olnud Buffetti kirjad ja Snowballi-nimeline biograafia. Seppo Saario raamatud on ka väga head.
Kas riigil on selgeid plaane ja suuri eesmärke, et suunata üha rohkem inimesi rohkem kasutama autokütusena gaasi (maksupoliitika?)
Alternatiivseid kütuseid omavahel võrreldes vurab elektriautosid Eesti teedel täna vaid ligi 1500, ent viimase viie aastaga on ilma igasuguse riigipoolse teavitustöö ja toetusteta Eestis rohegaasiga sõitvate autode arv tõusnud nullist 8000 juurde. Oleme Alexelas otsustanud CNG ja LNG tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida ja näeme, et tänase 17 CNG tankla asemel on 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG gaasitanklat, mis nõuab valdkonda kümnete miljonite ulatuses investeeringuid.
Gaasisõidukitele ülemineku suurendamiseks ei piisa Eestis vaid ühest riigipoolsest meetmest, vaid tugevaks tõukeks on vaja välja töötada meetmete pakett, mis võib sisaldada nii teemaksusoodustusi, gaasisõidukite ostutoetusi ning piiranguid madalama saastenormiga sõidukitele. Lisaks saab avalikule sektorile palju teavitustööd ära teha ka erasektor. Muutuseks peavad autoostjad saama tuntava kasu, lisaks kindlustunde, et gaasiliste kütuste aktsiis püsib madalal tasemel ning veoettevõtete konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega kasvab.
Küsimus Alexela ja kliimamuutuste osas. Missuguste suuremate muudatustega hakkavad Alexela taolised ettevõtted tegelema, et olla keskkonnasäästlikum?
Alexela võttis juba aastaid tagasi vastu otsuse panustada gaasilistesse kütustesse, mis on ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks transpordisektoris. Biometaanile ei ole keskkonda silmas pidades täna transpordisektoris paremat alternatiivi. Eriliseks teeb biometaani veel see, et seda toodetakse Eestis kohapeal looma lägast, silost ja sõnnikust. Nii saame selle kodumaise taastuvkütusega vähendada ka imporditavate vedelkütuste mahtu, lisaks hoiame töökohti Eestis ja toetame maapiirkondi. Biometaan ehk rohegaas on keskkonnasõbralik ja 100% taastuv biokütus LNG gaasiveokitele ja CNG ehk surugaasi tarbivatele sõidukitele, mille arv on kõikidel viimastel aastatel Eestis mitmekordistunud ja jätkab iga aastaga hoogsat kasvu.
Gaas on lähima 10-20 aasta jooksul kindlasti ühiskonnale odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele ja ainus tõsiseltvõetav võimalus rahvusvaheliste kliimakokkulepete täitmiseks. Ka konkurentsitult odavaim lahendus on täna gaasilised kütused, mis lisaks kohesele keskkonnasäästule annab tarbijale bensiini ja diisliga võrreldes tuntava võidu rahakotis. Näiteks maksab gaasiga sõites 100 kilomeetri läbimine vaid 3 eurot ja aastas kulub rohegaasiga sõites kõigest 600 eurot.