Börsid on viinud kokku ideid ja kapitali juba üle 400 aasta. Börside ja väärtpaberiturgude usaldusväärsus sõltub suures osas investorkaitsest ning turu läbipaistvusest ja õiguskindlusest, samuti vastavusest heale turutavale.
Kõige olulisem aspekt, mis eristab nö tavalisi, s.t. mitteavalikke ettevõtteid börsiettevõtetest (reguleeritud väärtpaberiturg) on väärtpaberitega avalik kauplemine. Avaliku kauplemise võimalusega on seotud investorite õigused ja huvid ning sellest tuleneb omakorda ka börsi kui turukorraldaja eriline roll investorkaitsel.
Väärtpaberituru riiklikku järelevalvet teostab Eestis Finantsinspektsioon, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kogu finantssektori stabiilsust ning usaldusväärsust.
Aeg-ajalt tasub olulistes teemades mälu värskendada, ning kuna hiljutiste arengute valguses tekkis investoritel mõningaid küsimusi, selgitame lühidalt, mida kujutavad endast ülevõtmispakkumine ja (aktsiate) ülevõtmine (õiglase rahalise hüvitise eest).
Ülevõtmispakkumine (Takeover)
Ülevõtmispakkumine on avalik pakkumine ettevõtte aktsionäridele nendelt aktsiate ostmiseks, ning selle regulatsioon on sätestatud väärtpaberituru seaduses.
Aktsiate ülevõtmispakkumise saab ettevõtte aktsionäridele teha igaüks, ka see, kel ettevõttes osalust ei ole. Sisuliselt on tegemist ettevõtte ostusoovi väljendamisega.
Teatud juhtudel on aga ülevõtmispakkumise tegemine kohustuslik. Kui keegi saavutab börsiettevõttes valitseva mõju, on tal seadusest tulenevalt kohustus teha ülejäänud aktsionäridele ülevõtmispakkumine.
Mis on valitsev mõju? Valitsev mõju on sisuliselt kontroll ettevõtte üle ning see on saavutatav mitmel erineval viisil. Valitsev mõju on saavutatud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1. keegi omab enamikku ettevõtte aktsiatega esindatud häältest
2. kellelgi ettevõtte omanikest on õigus nimetada või tagasi kutsuda ettevõtte nõukogu või juhatuse liikmete enamikku
3. keegi ettevõtte omanikest kontrollib üksinda enamikku ettevõttest vastavalt teiste omanikega sõlmitud kokkuleppele
4. keegi omab ettevõtte üle kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
See tähendab, et valitsevat mõju on võimalik saavutada ka neil aktsionäridel/omanikel, kes üksinda tegutsedes ei täida ühtki ülaltoodud kriteeriumitest, kuid kooskõlastatult tegutsedes omavad enamikku ettevõttest.
Oluline on teada, et Finantsinspektsioonil on õigus igal üksikjuhul, hinnates igakülgselt kõiki asjaolusid, määratleda valitseva mõju saamine, omamine, üleandmine, puudumine ja ulatus.
Kui keegi on saavutanud börsiettevõttes valitseva mõju, on tal kohustus 20 päeva jooksul teha ülevõtmispakkumine ülejäänud aktsionäridele. Ülevõtmispakkumine tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga.
Kohustusliku ülevõtmispakkumise hind peab olema õiglane. Õiglase hinna määramise asjaolud on toodud rahandusministri määruses ’Ülevõtmispakkumisreeglid’ ning Finantsinspektsioonil on õigus hinnata, milline määruses § 2 lõikes 2 loetletud asjaolu või asjaolude kogumi rakendamine ülevõtja poolt õiglase ostuhinna määratlemisel põhjustavad või võivad põhjustada vastuolu õiglase hinna põhimõttega.
Vabatahtliku ülevõtmispakkumise puhul ei ole pakkumise hind õigusaktiga määratletud. Aktsionäril on õigus otsustada, kas ta soovib kohustusliku või vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus talle kuuluvad aktsiad ülevõtjale müüa või mitte, s.t. ülevõtmispakkumise vastu võtmine on aktsionärile vabatahtlik.
Aktsiate ülevõtmine (Squeeze-out)
Ülevõtmispakkumisest erinev mõiste on aktsiate ülevõtmine õiglase rahalise hüvitise eest (ülevõtmine) ehk squeeze-out, mida reguleeritakse äriseadustikus ja väärtpaberituru seaduses sätestatuga.
Ülevõtmine tähendab seda, et teatud juhtudel on suuraktsionäril õigus taotleda, et üldkoosolek otsustaks aktsiate ülevõtmise teistelt aktsionäridelt õiglase rahalise hüvitise eest, kusjuures hüvitise suuruse määrab põhiaktsionär. Ülevõtmise taotlemise õigus tekib aktsionäril, kes omab vähemalt 90% ettevõtte aktsiatest (aktsiakapitalist), sealhulgas tekib see õigus juhul, kui aktsionär omandab nimetatud osaluse ülevõtmispakkumise tulemusel. Oluline on märkida, et ülevõtmine on suuraktsionäri õigus, mitte kohustus.
Tavaaktsiaseltsi puhul on ülevõtmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 95% aktsiatega esindatud häältest. Börsiettevõtte aktsiate ülevõtmise käigus on aga ülevõtjal mõnevõrra teistsugused õigused – juhul, kui ülevõtja omandab ülevõtmispakkumise tulemusel vähemalt 90% hääleõigust esindavast aktsiakapitalist, võib tema taotlusel üldkoosolek teha kuni kolme kuu jooksul ülevõtmise otsuse ning sellisel juhul on otsus ülejäänud aktsiate ülevõtmise kohta vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 90% koguhäältest (aktsiatega esindatud häältest).
Viimasel juhul võib õiglast hüvitist maksta rahas või turul kaubeldavates likviidsetes väärtpaberites ning sellisel juhul ei või hüvitis olla väiksem (ülevõtmisele eelnenud) ülevõtmispakkumise ostuhinnast.
Lisaks on võimalik aktsiaid üle võtta ühinemise läbiviimiseks. Kui ühendavale aktsiaseltsile kuulub vähemalt 9/10 ühendatava aktsiaseltsi aktsiakapitalist, võib ühendatava aktsiaseltsi üldkoosolek põhiaktsionäri taotlusel otsustada kolme kuu jooksul ühinemislepingu sõlmimisest arvates ühendatava aktsiaseltsi vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt käesoleva äriseadustikus sätestatud korras ja erisusi arvestades. Ka sellisel juhul määrab vähemusaktsionäridele makstava hüvitise suuruse põhiaktsionär ja hüvitise suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne ühinemist otsustava üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva.
Aktsiate ülevõtmisotsust ei saa tunnistada kehtetuks põhjusel, et vähemusaktsionäridele makstav hüvitis määrati liiga madalaks, kuid vähemusaktsionäridel on õigus taotleda, et kohus määraks õiglase hüvitise.
Seadus ei anna reguleeritud turu korraldajale õigusi ülevõtmispakkumise või aktsiate ülevõtmise hinna määramisel või õiguspärasuse hindamisel. Küll aga ootab ja eeldab Nasdaq Tallinna börs, et börsiemitendid tegutsevad läbipaistvalt ning avaldavad kõik pakkumiste, ülevõtmise, ühinemiste jm sellise informatsiooni õigeaegse avalikustamise börsisüsteemi kaudu, mis tagaks kauplemiskeskkonna usaldusväärsuse. Nasdaq Tallinna börs viitab ka börsi reglemendi osa ’Nõuded emitentidele’ punktile 2.1.3., mille kohaselt peab emitent oma tegevuses arvestama, et teabe avalikustamise aeg emitendi tegevuses toimuva või emitendiga muul viisil seotud tehingu/toimingu/sündmuse kohta ei sõltu sellise sündmuse toimumiseks vajalike formaalsuste täitmisest ning teabe avalikustamisega ei tohiks viivitada sündmuse või asjaolu ametlikuks muutumise ootamise ettekäändel. Kui sündmus on toimunud või selle toimumine on tõenäoline, kuid sündmuse toimumiseks vajalikud või muud formaalsused on teabe avalikustamise hetkel täitmata või kui sündmuse aset leidmisega on seotud mingi muu tingimus või risk, tuleb sellekohased faktid esitada koos avalikustatava teabega.
Lõpetuseks, ettevõtete ühinemisi, ülevõtmisi ja muid korporatiivseid sündmusi tuleb ikka ette, see on tavapärane äritegevuse osa. Investoritel tasub sellistel juhtudel meeles pidada, mis on Eesti väärtpaberituru regulatsiooni 3 põhieesmärki: turu õiguspärasuse ja läbipaistvuse tagamine ning investorite kaitse.
Sisukaart