Hüvitusfondi finantsaruannete kommentaar

 

Hüvitusfondi 1995.a finantsaruandluses toimusid mitmed arvesusprintsiipide 

muutused.

 

Kasumiaruande asemel väljendab Hüvitusfondi majandustegevuse tulemlikkust Fondi 

liikumise aruanne, mille vorm on kinnitatud EV Raamatupidamise Toimkonna poolt.

Fondi liikumise aruandes näitab rida Tulem majandustegevusest Hüvitusfondi poolt 

aruandeaastal teenitud kasumit majandustegevusest, mis 1995.a. oli 32,0 miljonit 

krooni, 1996.a. kuue kuuga 30,0 miljonit krooni.

 

Fondi netotulem väljendab vastavalt seadusele Hüvitusfondi aruandeaastal erastamisest 

laekunud raha (rida Laekunud erastamisest) ja emiteeritud obligatsioonide nimiväärtuse 

(rida Emiteeritud obligatsioonide nimiväärtus) vahet, millele on liidetud tulem 

majandustegevusest. Varasemates aruannetes kajastati Hüvitusfondi erastamisest 

laekunud raha akumuleeritult bilansis kirjel Pohikapital.

 

Fondi netotulem suurendab Hüvitusfondi omakapitali, mida väljendab bilansis kirje 

Fond majandusaasta lopuks. 

 

Seega toimub Hüvitusfondi omakapitali kujunemine sisuliselt samamoodi nagu varem, 

vaid emiteeritud obligatsioonid arvatakse erastamisest laekunud vahenditest maha 

otse, mitte ei kanta reservidesse.

 

 

Esimesel poolaastal iseloomustas Hüvitusfondi bilanssi eelmisel aastal alguse 

saanud struktuurimuutused: aktiva poolel vähenes lühiajaliste varade osakaal ning 

suurenesid pikaajalised investeeringud. Eelkoige on kasvanud Fondi volakirjaportfell, 

mis on ka suurema intressitulu teenimise allikaks.

 

Varade ajalise struktuuri muutumine on seotud eesmärgiga saada investeeringutelt 

suuremat tulusust. Kuna enamus Fondi kohustusi on pikaajalised, on nouete ja 

kohustuste ajalise struktuuri tottu ruumi kasvada ka pikaajaliste varade osakaalul. 

 

Esimese poolaasta lopus hakkas Fond investeerima omi vahendeid ka turul noteeritavatesse 

likviidsetesse aktsiatesse, mis Eesti aktsiaturu situatsiooni arvestades peaksid 

andma märksa suuremat tulusust kui intressitooted, seda eelkoige pikemas perspektiivis. 

Teisel poolaastal on Fondil kavas aktsiainvesteeringute osakaalu suurendada. 

 

Esimesel kuue ja poole kuuga emiteeris Fond obligatsioone 80 miljoni krooni väärtuses, 

teisel poolaastal on kavandatud emissioone mahus 100-120 miljonit krooni.

 

Jätkuvalt voib prognoosida Fondi pohikapitali suurenemist, kuna teise poolaasta sisse 

jäävad mitmed suured erastamistehingud. 

 

Fondi majandustegevuse tulemi kasvu pohjus on eelkoige kvantitatiivne, st. tulenenud 

bilansimahu kasvust. Kuna investeeringutes domineerivad volakirjad ja hoiused, 

on tuludest suurim osa intressitulul, mis jäävad domineerima ka edaspidi.