EVEA PANK

KPMG ESTONIA 

KOKKUVōTE AASTASISESEST KONTROLLKÄIGUST NOVEMBER 1996

VÄLJAVōTE LAENUDE OSAST

 

. . .

 

Laenud

 

EVEA Panga aastasisese audiitorkontrolli käigus tutvusime laenude 

dokumentatsiooniga ning hindasime individuaalselt portfellis sisalduvaid 

laene lähtudes laenukliendi riskiklassist ja laenu tagatiste 

tagatisväärtusest.  Eesmärgiks oli hinnata laenuportfelli, et veenduda 

laenude kajastamises panga bilansis lähtudes tōenäoliselt laekuvatest 

summadest. Järgnevalt on toodud auditi käigus tehtud olulisemad 

tähelepanekud.

 

Kontrolli ulatus

Aastasisese kontrolli ajaks oli välja antud laene summas 182 milj. krooni.  

Panga laenuportfelli analüüsil vōtsime aluseks peapanga laenuandmiku seisuga 

30.09.1996. Vaatluse all olid ainult peapangast väljaantud laenud, mis 

moodustasid ligikaudu 76% väljaantud laenude kogusummast.

 

Kontrolli sisu

Auditi käigus tutvusime panga laenuosakonna töökorraldusega ja laenuportfelli 

struktuuriga.  Kontrollisime pisteliselt laenumappides sisalduvate 

laenudokumentide olemasolu ning vormistamise korrektsust, pandilepingutes 

näidatud tagatiste hindamispōhlmōtteid ning panditud varade 

kindlustuspoliiside kehtivust.  Samuti vōrdlesime laenuandmikus näidatud 

laenude bilansilisi jääke vastavate raamatupidamise kontojääkidega ning 

laenuintresside tegelikku tasumist lepingus märgitud tähtaegadega.

 

Laenudokumentatsiooni säilitamine

Laenudokumentatsioon säilitatakse peapangas vōi filiaalides, vastavalt 

sellele, kus laen on välja antud.  Vastavalt 1995 aasta audiitorkontrolli 

raportis meie poolt antud soovitustele sisaldavad laenumapid olulisemate 

dokumentide koopiad, mis on jagatud otseselt laenulepingut puudutavateks 

dokumentideks ja üldist informatsiooni sisaldavateks dokumentideks.  

Originaalid on eraldi seifis. Igas laenumapis on kohustuslike dokumentide 

loetelu, mis hō1bustab vajalike materjalide kiiret leidmist, ning info 

laenule tehtud provisjoni kohta.

 

Intresside arvestamine

Pangas on laenude haldamiseks ja intresside arvutamiseks kasutusel 

arvutiprogramm Platon, mis on ühenduses raamatupidamisega.  Platoniga ei 

olnud kontrolli hetkel ühendatud kolm filiaali: Rapla, Paide, Kuressaare, 

kust informatsioon laenuportfellis toimunud muudatuste kohta peapanga 

raamatupidamisse jōuab faksi teel iga kümne päeva järel. Lähitulevikus 

loodetakse ka eelpool mainitud filiaalid lülitada ühtsesse süsteemi.

 

Laenuintressi arvestus pōhineb tekkepōhisel arvestusprintsiibil.  Intressid 

arvutatakse igapäevaselt lähtudes 365 päevasest aastast ning kuu tegelikest 

päevade arvust.

 

Kuna filiaalid on arvutisüsteemiga liitunud erineval ajal on eelmise perioodi 

intressi vōlgnevuse kajastamise kohati erinev.  Intresslvōlga ei näidata 

selleks ettenähtud veerus, vaid koos jooksva perioodi eest makstava 

intressiga, mis raskendab ülevaate saamist intressivō1a suuruse kohta.  

Soovitame täpsustada filiaalide intressivōla arvestust ning kajastada kogu 

arvutisüsteemis andmeid ühtlaselt.

 

Intressi arvutuste pistelisel kontrollimisel me eksimusi vōrreldes 

laenudokumentatsiooniga ei avastanud.

 

Laenude hindamine

Pank on 1996. aastal välja töötanud ja kasutusele vōtnud laenude 

provisjoneerimise eeskirjad.  Lähtudes neist eeskirjadest arvutatakse pangas 

laenuprovisjoni kord kvartalis.  Seisuga 30.09.1996 moodustas panga poolt 

arvutatud ebatōenäoliselt laekuvate laenude eraldis 2 552 tuhat krooni.

 

Laenuprovisjoni arvutamisel hinnatakse laenude tagatiste väärtust ja 

vōrreldakse seda kliendi kohustuste summaga.  Juhul kui tagatiste 

tagatisväärtus on madalam kohustustest, arvutatakse nende vahena nn. tagamata 

osa.  Tagamata osalt arvutatakse riskiga kaalutud provisjon lähtudes laenu 

riskirühmast.

 

Auditi käigus vaatasime läbi peapangast väljaantud üle 200 tuhande krooni 

suurused laenud ja hindasime pangas olemasolevale dokumentatsioonile 

tuginedes nende laenude laekumise tōenäosust.  Meie hindamismeetodid on 

pangas kehtestatud juhendiga sarnased, seetōttu oli meie eesmärgiks veenduda 

panga poolt arvutatud provisjoni objektiivsuses.

 

Meie poolt läbi viidud laenuportfelli analüüsi tulemusel jagunesid laenud 

riskirühmadesse seisuga 30.9.1996 järgmiselt:

 

Laenu kategooria           Kohustuste summa 		Osakaal 

laenuportfellist

 

A väga hea		1 227 140		0,9%

B hea			22 887 879		16,5%

C keskmine		90 526 564		65,3%

D halb			23 247 700		16,7%

E lootusetu		891 176		0,6%

Kokku:			138 780 459		100%

 

Kohustuste summa sisaldab vaadeldud laenude pōhiosa, kogunenud intresside 

ning väljaantud garantiide summat.  Kontrolli käigus suhtlesime pidevalt 

panga juhtkonnaga, mille tulemusel muutusid ka meie esialgsed hinnangud.

 

Laenuportfell iseloomustab keskmiste ja halbade laenude suhteliselt suur 

osatähtsus.  Suurel osal juhtudel langesid laenud madalamasse riskirühma 

seetōttu, et klientide finantsolukord pangale esitatud finantsaruannete järgi 

on mitterahuldav. Nimetatud finantsaruannete järgi vōib neil ettevōtetel 

pikemas perspektiivis tekkida raskusi laenuintresside ja -pōhiosa maksmisega. 

Antud olukord tekitab pangale lisariski, mille tulmusena aeglustub raha 

käibekiirus, kuna tagatiseks oleva vara realiseerimine on pikaajaline 

protsess ning ei pruugi alati ōnnestuda.

 

Samuti ilmnes laenuportfelli analüüsides suhteliselt suur suure summaga 

laenude osatähtsus (laenud summaga üle 5 milj. krooni).  Suure riskiga 

laenude kogusumma ei ole siiski vastuolus krediidiasutuste seaduses 

kehtestatud normatiiviga.

 

Laenuportfelli analüüsi tulemusel arvutasime omapoolse laenukahjude eraldise 

summas 3 352 tuh. krooni, mis moodustab 2,4% analüüsitud laenusummast.  

Arvestades madala riskiklassiga laenude osatähtsust kogu laenuportfellis, ei 

ole arvutatud provisjon kuigi suur.  Suhteliselt tagasihoidlik provisjon on 

muuhulgas tingitud asjaolust, et laenude tagatiseks olevad varad meie 

käsutuses olnud dokumentide pōhjal katsid suures osas kohustuste saldod.

 

Meie poolt arvutatud laenuprovisjoni summat ei saa lugeda 1ōplikuks, kuna 

auditi käigus ei kontrollinud me filiaalidest väljaantud laene.  Samuti 

planeerime mitme laenu puhul riskide hindamiseks tööd jätkata, et veenduda 

laenu tagatiste olemasolu ja laenusaaja laenu tagasimaksmise vōimes.

 

Positiivseks momendiks laenuportfelli analüüsimisel oli klientide poolne 

laenuintresside ōigeaegne tasumine.

 

Soovitame rohkem tähelepanu osutada klientide finantsmajanduslikule 

olukorrale ning analüüsida kliendi konkurentsivōimet tegutsetavas 

majandusvaldkonnas.  Samuti oleks soovitav ka olemasolevatele 

laenulepingutele kehtestada tagasimaksegraafikud.  Laenude pōhiosa 

tagasimaksmine kliendi poolt vähendab ka panga riski, et laenud jäävad 

laekumata.

 

Tagatised

Laenufailide kontrollimisel tutvusime laenuvōtja poolt pangale antud tagatisi 

puudutava dokumentatsiooniga. Järgnevalt tooksime välja olulisemad 

puudujäägid:

 

1) Sageli on pandiks pōhi- ning käibevara, mille hindamise aluseks on 

nimekiri, mis on koostatud laenu väljastamise hetkel.  Pikaajaliste laenude 

puhul soovitame aegajalt panditud vara üle kontrollida ja vajadusel pandi 

väärtus ümber hinnata.

 

2) Klientide poolt panditud varal puudusid mōningatel juhtudel andmed 

kindlustuse kohta. 

 

. . .

 

Tallinn, 6. detsember 1996

 

Taivo Epner

KPMG vannutatud audiitor