TALLINNA PANK

TEADE 

16.04.98

 

KOMMENTAAR TALLINNA PANGA KONSOLIDEERIMATA BILANSILE JA KASUMIARUANDELE 

SEISUGA 31.03.1998

 

Tallinna Panga 1998. aasta esimese kvartali konsolideerimata puhaskasum oli 

1,262 miljonit krooni. 

 

Finantstegevuse kasumi ligi 30 miljoni krooni suurusest vähenemisest 

tingituna vähenesid panga esimese kvartali kogutulud eelmise aasta sama 

perioodiga võrreldes 10,9% ehk 7,76 miljoni krooni võrra. Samas on aga 

aastataguse perioodiga võrreldes oluliselt kasvanud puhas intressikasum ja 

puhas teenustasutulu, mida võib pidada traditsioonilise pangandustegevuse 

peamisteks tuluallikateks (vastavalt 54,3% ja 76,6%). 

 

Finantstegevuse netokasumi sedavõrd suur erinevus on eelkõige tingitud: 

1) eelmise aasta alguses toimunud suurest hinnatõusust aktsiaturgudel 

(eelmise aasta esimeses kvartalis teeniti aktsiatehingutelt ning 

aktsiapositsioonidelt c.a. 17,1 miljonit krooni); 

2) 1998.a. alguse olulisest hinnalangusest Venemaa aktsiaturul, mille pank 

turuhindades koheselt arvesse võttis; 

3) finantstegevuse netokasumi all kajastatavate võlakirjatehingute 

kahjumist (kahjum ca 2,5 miljonit krooni selle aasta esimeses kvartalis; 

aasta tagasi kasum 10,4 miljonit); 

4) aktsiaportfellis olevatele vähemlikviidsetele instrumentidele veelgi 

konservatiivsema hinnangu andmisest selle aasta alguses. 

Panga märtsikuu tulud jagunesid: puhas intressikasum 50.4% (jooksva aasta 

kokkuvõttes 67.6%), tulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0% (0%), 

netotulu teenustasudest 20.4% (21.9%), finantstegevuse (valuuta, võlakirja- 

ja aktsiatehingud) netokasum  27% (8.4%) ning muud tulud 2.2% (2.1%).

 

Muude administratiivkulude kasv 16,4 miljoni krooni võrra tingis panga 

1998. aasta esimese kvartali kogukulude 21,4%-lise suurenemise aastataguse 

perioodiga võrreldes (absoluutnumbrina kasv ca 11 miljonit krooni). Antud 

kasv on tingitud eelkõige järgnevatest asjaoludest: 

1) majanduskeskkonnas toimunud muutuseid arvestades ning potentsiaalseid 

tulevikuriske silmas pidades otsustas pank faktooringfirmade abi kasutades 

nõuda tagasi teatava osa laenuportfelli kuuluvatest (ning praeguseks 

hetkeks enam mitte kuuluvatest) laenudest; sellega kaasnesid vastavad kulud 

ca 6 miljoni krooni ulatuses; 

2) rendikulude ja muude uue pangahoonega seotud kulude suurenemine (aasta 

tagasi asus panga peakontor veel teistes ruumides); 

3) muutused panga ja tütarfirmade vahelises .hinnakirjas. (mille läbi 

suurenes tütarfirmade tulu ning vastavalt ka panga kulu); 

4) töötajate arvu vähenemisega seotud teatud teenuste .sisseostmine..  

 

Samas tuleb Tallinna Panga tegevuskulude juures tõdeda, et 

universaalpangana praktiliselt kõikides turusegmentides osalemise ning 

samas ka kvaliteetse teenuse pakkumisega kaasnevad suured püsikulud. See 

põhjustab kõrge suhtelise kulutaseme, mille vähenemine on mõeldav eelkõige 

tegevusmahtude kasvamise või turuosa suurenemise läbi

 

Personalikulude 10,5%-line vähenemine aastataguse perioodiga võrreldes on 

tingitud töötajate arvu vähenemisest ligi viiendiku võrra. Kui 1997. aasta 

märtsi lõpu seisuga töötas Tallinna Pangas 526 inimest, siis sellel aastal 

oli vastav näitaja 416.

 

Laenuprovisjone tehti selle aasta esimeses kvartalis ca 13,4 miljoni krooni 

võrra ning varem proviseeritud laenudest tuli tagasi ca 7,3 miljonit 

krooni. Võrreldes selle aasta näitajaid eelneva aasta omadega, tuleb 

arvestada, et 1997.a. märtsikuus kanti kuludesse TH Ferriese laenu müügist 

tekkinud kahjum 6,4 miljoni krooni ulatuses, mis põhjustas tavalisest 

kõrgema provisjonitaseme.

 

Tallinna Panga bilansimaht moodustas 1998. aasta märtsi lõpu seisuga 

ligikaudu 3,2 miljardit krooni, kasvades eelmise kuuga võrreldes 6,4% 

võrra. Võrreldes eelmise aasta sama ajahetkega on panga bilansimaht 

kasvanud rohkem kui miljardi krooni võrra ehk 49,3%.

 

Kliendihoiused olid kogu märtsikuu jookul stabiilsed. Võrreldes veebruari 

lõpuga kasvasid hoiused 2% ehk 23,8 miljoni krooni võrra. Sealjuures 

klientide nõudmiseni hoiused suurenesid 3% ehk 25,9 miljoni võrra. 

Tähtajalised hoiused jäid praktiliselt samale tasemele, vähenedes tänu 

Riigikassa vahendite vähenemisele 30 miljoni krooni võrra (märtsi lõpu 

seisuga pangal neid vahendeid enam ei olnud) 2,3 miljoni võrra.

 

Teistest krediidiasutustest kaasati vahendeid 17.5% võrra enam võrreldes 

veebruari lõpu seisuga. Kasvu põhjuseks oli pikaajaliste krediidiliinide 

suurenemine 360 miljoni krooni võrra (Fuji Bank.i organiseeritud 

sündikaatlaen). Saadud sündikaatlaenu abil maksti tagasi välispankadelt 

võetud lühemaajalisi laene, sh. antud sündikaatlaenu sildfinantseering 80 

miljoni krooni suuruses summas. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 

vähenesid veebruari lõpu seisuga võrreldes 192,8 miljoni krooni võrra. Kuna 

sündikaatlaenu vahendid laekusid märtsi lõpus, siis kandus lühemaajalise 

laenamise osakaalu vähendamine edasi ka aprillikuusse. 

 

Varade poolel suurenes pöördrepodeta brutolaenuportfell 11% ehk 161,2 

miljoni krooni võrra. Kuna varade maht kasvas aga 6,4% võrra, siis suurenes 

ka laenuportfelli osakaal 50.8%-ni varadest. Laenuportfelli kasv oli 

enamuses tingitud mõningatest lühiajalistest projektidest.  Laenuprovisjone 

suurendati 38,2 miljoni kroonini ning need moodustasid 2,3% pöördrepodeta 

brutolaenuportfellist. Keskmine laenuintress oli märtsi lõpu seisuga 12,2% 

(aasta tagasi 13,7%).

 

Raha ja nõuded pankadele suurenesid 4% võrra  ning moodustasid 15,5% 

varadest, sealhulgas hoiused teistes pankades suurenesid ligemale 2 korda 

ehk 82,9% võrra. Väärtpaberiportfell kokku suurenes 6,5% ehk 34 miljoni 

krooni võrra, seda tänu võlakirjaportfelli kasvule 11,3% ehk 36 miljoni 

võrra, aktsiaportfell aga vähenes 2,4% ehk 3,1 miljoni võrra.

 

Tallinna Panga usaldatavusnormatiivid 31.03.1998 olid: kapitali adekvaatsus 

12,6%, likviidsus 80,8% ja riskikontsentratsioon 244%. 

 

Veelgi täpsema kommentaari majandustegevuse kohta avaldab Tallinna Pank 

koos enaminformatiivsete kvartaalsete kontsernitulemustega. 

 

 

Rändy Hütsi

Riski- ja varahalduse divisjoni juhataja

 

 

edastanud:

Eero Raun

Avalike suhete osakonna juhataja

6110 880