AS PRO KAPITAL

TEADE

24.03.99

 

KOMMENTAAR AS PRO KAPITAL 1998. AASTA KONSOLIDEERITUD NING AUDITEERITUD  

MAJANDUSTULEMUSTELE

 

24. märtsil 1999 Tallinna Väärtpaberibörsi infosüsteemi kaudu avalikustatud AS Pro 

Kapitali 1998. aasta konsolideeritud auditeeritud bilanss, kasumiaruanne ja 

kommentaar majandustegevusele kajastavad emaettevõtte auditeeritud tulemust, mis 

sisaldab tütarettevõtete auditeeritud tulemusi laiendatud kapitaliosaluse meetodil 

ning kontserni tulemust, mis kajastab emaettevõtte ning tütarettevõtete 

auditeeritud tulemusi konsolideerituna.

 

Laiendatud kapitaliosaluse meetodil ning konsolideerituna on aruannetes kajastatud 

tütarettevõtete OÜ Nurmelin, OÜ Viruäri, OÜ Larvikk, OÜ Ermekta, AS-i Arco 

Kinnisvaraarenduse, AS-i Pro Haldus ning Läti ja Leedu tütarettevõtete tulemused.  

Läti ja Leedu tütarettevõtete tulemused on kajastatud auditeerimata andmete 

alusel.  Samas moodustavad nende ettevõtete finantsandmed nii emaettevõtte kui 

kontserni finantsnäitajatest ebaolulise osa, kuna aktiivne äritegevus algas 

nimetatud ettevõtetes 1999. aastal.

 

AS Pro Kapital 1998. aasta äritulud moodustasid 59 miljonit krooni.  Sellest 23 

miljonit krooni oli kinnisvara müük, 5 miljonit krooni renditulu, 18,5 miljonit 

krooni kinnisvara arendamisega seotud teenuste müük, 12 miljonit krooni kinnisvara 

haldamisega seotud müük ning 0,5 miljonit krooni muud äritulud.

 

Pro Kapitali kontserni 1998. aasta äritulud moodustasid 95 miljonit krooni.  

Sellest 67 miljonit krooni oli kinnisvara müük, 6 miljonit renditulu, 18,5 

miljonit kinnisvara arendamisega seotud teenuste müük, 3 miljonit kinnisvara 

haldamisega seotud müük ning 0,5 miljonit krooni muud äritulud.

 

1998. aasta detsembris otustati muuta kontserni arvestuspõhimõtteid ostu-müügi 

eellepingute raamatupidamises kajastamise osas.  Võrreldes 1997. aasta aruannetega 

on käesolevates aruannetes realiseermise netokäibes kajastatud kinnisvara 

ostu-müügi eellepingud, mille osas on täidetud järgmised tingimused:

- lepingute objektiks olev hoone on valminud ning ehitajalt vastu võetud;

- konkreetse eellepingu objekti osas on valdus kliendile üle läinud;

- eellepingus on sätestatud trahv lepingust loobumise korral, mis moodustab 

märkimisväärse osa lepingu maksumusest;

- kliendi poolt tehtud sissemaksed on tehtud maksegraafiku kohaselt ning sellises 

ulatuses, et viimase sissemaksena tuleb tasuda samas suurusjärgus summa kui 

loobumise korral sisse nõutav trahv.

 

Ühtlasi on arvestatud ka kahe aasta kogemust, mille põhjal kinnisvara ostu-müügi 

eellepingu sõlminutest loobus tehingu notariaalsest vormistamisest vaid üks 

klient.  Ostu-müügi eellepingute alusel tasumata summad on kajastatud nõuetena 

ostjate vastu.

 

Vastavalt eelpoolloetletud tingimustele ei olnud võimalik kinnisvaramüügina 

kajastada aadressil Narva mnt 13a asuva hoone pindade müüki summas 31 miljonit 

krooni ning üksikuid tütarettevõtete poolt sõlmitud eellepinguid.

 

Nimetatud ostu-müügi eellepingud, mis ei vastanud 31.detsembri 1998 seisuga 

eelpoolloetletud tingimustele, ei ole raamatupidamises kajastatud ning nende 

alusel tehtud ostjate ettemaksed on kajastatud emaettevõtte ning kontserni bilansi 

passivas ostjate ettemaksete real.

 

Võrreldes 1997. aastaga võib tulude/kulude struktuuris osutada tegevuskulude ning 

finantskulude olulisele kasvule, mis tuleneb eelkõige emaettevõtte tegevuskulude 

hüppelisest kasvust ning kohalikelt pankadelt võetud laenuressursi osakaalu 

suurenemisest kontserni ettevõtete finantseerimisel.

 

Emaettevõtte kasum on võrreldes 1997. aastaga suurenenud 2,2 miljonilt kroonilt 

5,9 miljoni kroonini, samas kui kontserni kasum on vähenenud 1,7 miljonilt 

kroonilt 0,8 miljoni kroonini.  Kontserni väike kasum on tingitud eelkõige 

tütarettevõtetest, mille omanduses olevad kinnisvaraobjektid on ehitusjärgus või 

konserveeritud.

 

Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse põhjal koostatud finantsaruannete alusel on 

emaettevõtte puhaskasumiks 9,6 miljonit krooni.  Erinevus Rahvusvaheliste 

Raamatupidamise Standardite alusel koostatud ning käesolevas teates avaldatud 

finantsaruannetest seisneb selles, et Eesti Vabariigi seadusandlus nõuab järgmisel 

aruandeperioodil müüdavate finantsinvesteeringute klassifitseerimist lühiajaliseks 

finantsinvesteeringuks ning seega ei korrigeerita vastava investeeringu väärtust 

bilansis laiendatud kapitaliosaluse meetodil, IAS kohaselt tuleb aga pikaajalist 

finantsinvesteeringut kajastada konsolideerituna kuni müügihetkeni juhul, kui seda 

on ka eelmistel aruandeperioodidel kajastatud pikaajaliste finantsivesteeringutena 

ning konsolideeritud.

 

Eesti Vabariigi seadusandluse alusel koostatud finantsaruannetest tulenev kasum 

summas 9,6 miljonit krooni erineb IAS aruande kohasest emaettevõtte kasumist, mis 

moodustab 5,9 miljonit krooni, OÜ Viruäri soetamisel tekkinud firmaväärtuse 

amortisatsiooni ning kapitaliosalusel arvestatud aruandeperioodi tulemuse 

netosumma ehk 3,7 miljoni krooni võrra.  Aktsionäride seisukohalt on 

jaotuskõlbulik kasum 9,6 miljonit krooni.

  

Võrreldes 1997. aastaga võib 1998. aastal AS Pro Kapitali bilansis toimunud 

oluliste muutustena esile tuua pikaajaliste finantsinvesteeringute suurenemist 83 

miljonilt kroonilt 168 miljoni kroonini ning materiaalse põhivara suurenemist 46 

miljonilt kroonilt 95 miljoni kroonini. Kontserni bilansis on materiaalse põhivara 

väärtus võrreldes 1997. aastaga suurenenud 195 miljonilt 522 miljoni kroonini, 

kuid samas on materiaalset põhivara vähendatud ka varude alla kantud kinnisvara 

omahinna võrra.

 

Kontserni lühiajaliste võlakohustuste osas on toimunud suurenemine 27 miljonilt 

kroonilt 62 miljoni kroonini, millest 25 miljonit krooni moodustab OÜ Nurmelin 

osanike poolt sissemakstud, kuid registreerimata osakapital. Ostjate ettemaksed on 

suurenenud emaettevõttes 19 miljonilt kroonilt 40 miljoni kroonini ning kontsernis 

20 miljonilt kroonilt 50 miljoni kroonini. Võlad hankijatele on kontsernil 

suurenenud 19 miljonilt kroonilt 44 miljoni kroonini seoses ehitatavate objektide 

mahu suurenemisega.

 

Kontserni maksuvõlgade all on kajastatud nii reaalne kui ka edasilükkunud 

tulumaksukohustus, mis on tekkinud erinevustest raamatupidamisamortisatsiooni ja 

maksuamortisatsiooni vahel.

 

Kontserni pikaajalised võlakohustused on suurenenud 71 miljonilt kroonilt 219 

miljoni kroonini seoses välisfirmade ning pankade poolt antud laenudega. 

 

1998. aasta alguses suurendati aktsiakapitali välisinvestoritele suunatud 

aktsia-emissiooni teel summas 25 miljonit krooni ning avaliku emissiooni teel 

summas 10 miljonit krooni. Mõlema emissiooni käigus emiteeriti aktsiaid 

nominaalväärtusega 10 krooni ning müügihinnaga 40 krooni. Aktsiate ülekurss on 

kajastatud bilansis aazio real, mida on vähendatud emissioonidega seotud kulutuste 

võrra.  

 

 

Ilona Saari

Pro Kapital kontserni finantsjuht

Tel. (372) 6144 920