OPTIVA PANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 1999.A. 11 KUU KONSOLIDEERIMATA TULEMUSTELE



Optiva panga üheteistkümne kuu puhaskasum oli 11,5 miljonit krooni, millest 

moodustas novembri kasum 461 tuh. krooni. Võrreldes aasta algusega on bilansi-

maht suurenenud 484,8 miljonit krooni ehk 15,3%, novembris kasvas see 9,8% ehk 

324,9 milj. kr.



Bilansimahu tõus on tulenenud klientide rahaliste vahendite kasvust pangas. 

Klientide nõudmiseni hoiused suurenesid üheteistkümne kuuga 48,0% võrra ehk 

264,6 miljonit krooni. Seejuures kasvasid eraettevõtete nõudmiseni deposiidid 

41,3% ehk 186,4 miljonit ja eraisikute nõudmiseni deposiidid 55,3% ehk 37,9 

miljonit krooni. Nõudmiseni hoiuste mahuks kujunes novembri lõpus 815,4 

miljonit krooni (65,7% deposiitide kogumahust). Novembris kasvasid klientide 

hoiused 9,0% ehk 102,9 milj. kr, sealhulgas nõudmiseni hoiused 10,6% 

(77,9 milj. kr.) ja tähtajalised 6,2% (25,0 milj. kr.). Intressikandvate 

võõrvahendite struktuuris moodustasid klientide hoiused novembri lõpus 41,8%, 

teistelt pankadelt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad 48,4% ning muud 

intressikandvad kohustused 9,8%. Kuna erinevatest intressikandvatest võõr-

vahenditest on klientide deposiitide kasvutempo olnud suurim, siis on viimaste 

osatähtsus panga intressikandvates kohustustes tõusnud ning teiste intressi-

kandvate võõrvahendite osatähtsus langenud.



Klientide vahendite mahu kasvuga on kaasaskäinud ka klientide arveldustes 

olevate rahade mahu suurenemine - klientide raha teel on tõusnud 117,8 milj. kr.

69,6% oktoobri lõpuga võrreldes.



Teistelt pankadelt võetud laenud suurenesid novembris 95,5 milj. kr. ehk 15,7%.



Panga omakapital moodustas novembri lõpus 349,4 milj. kr. ehk 9,6% panga 

varadest, kapitali adekvaatsus oli 11,4%.



Intressiteenivad varad suurenesid novembris 10,2% ehk 296,5 milj. kr. Kasv 

tuli nõudmiseni ja tähtajaliste vahendite suurenemisest teistes pankades - 78,6%

ehk 303,5 milj. kr.



Panga netolaenuportfell jäi eelmise kuu tasemele, moodustades varadest 50,4%. 

Üheteistkümne kuuga on see vähenenud 216,7 milj. kr. ehk 10,5%.%. Võimalike 

laenukahjumite eraldised moodustasid novembri lõpus brutolaenuportfellist  9,5%.



Tulude struktuur oli novembris järgmine: puhas intressitulu moodustas tuludest 

32,3%, saadud komisjoni- ja teenustasud 29,0%, tulu valuutavahetustehingutelt 

22,0%, tulu aktsiainvesteeringutelt 9,9% ning muud tulud 6,8%.





Lisainfo:

Piret Villman

eelarve-ja analüüsi osakonna juhataja

tel 6302 103





Lea Endrikson

avalike suhete spetsialist

6302 588