EESTI ÜHISPANK

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR ÜHISPANGA TULEMUSTELE SEISUGA 31.12.1999



Eesti  Ühispanga  bilansimaht  moodustas  1999.  aasta  lõpus   13,958

miljardit  krooni   (novembris  14,3   miljardit  ning   1998.   aasta

detsembris 13,520  miljardit krooni).  Detsembrikuus teenis  pank 12,2

miljonit krooni kasumit.  Kogu aruandeperioodi auditeerimata  kasum on

seega 101 miljonit krooni.



Panga  bilansimaht  kahanes  detsembris  343  miljoni  krooni   võrra:

põhjuseks oli  hoiuste vähenemine  330 miljoni  krooni võrra,  millest

nõudmiseni  hoiused  moodustasid  248  miljonit  krooni.  Ligemale 220

miljoni  krooni  võrra  vähenesid  finantsasutuste nõudmiseni hoiused,

mille tingis põhiliselt Ühisliisingu poolt laenude tasumiseks  kogutud

raha  väljaminek  arvelduskontolt.  Klientide  struktuuris   vähenesid

finantasutustuste  vahendid  15%  ja  valitsuse  vahendid 11,3%. Samal

ajal  jätkasid  stabiilset  kasvu  eraisikute  vahendid,  kasvades kuu

jooksul 3,4%.



Aasta  algusest  on  klientide  vahendid  kasvanud  kokku  902 miljoni

krooni ehk 12,5%  võrra. Oluline kasv  on toimunud nõudmiseni  hoiuste

osas  (905  miljonit  krooni  ehk  26%).  Tähtajaliste hoiuste maht on

jäänud aasta  alguse tasemele,  mis on  seotud intressimäärade olulise

langemisega   aasta   teises   pooles   ning   üldvalitsuse    eelarve

defitsiidist  tuleneva  riigi   tähtajaliste  hoiuste   märkimisväärse

vähenemisega.



Korporatiivklientide hoiused Ühispangas  on aastaga kasvanud  ligi 30%

ehk  824  miljoni  krooni  võrra,  seejuures  osa kasvust tuleneb turu

võitmise  arvelt.  Eraisikute  hoiused  kasvasid  26%  võrra  ehk  492

miljonit  krooni.  Riigi  ja  omavalitsuste vahendid kahanesid aastaga

veerandi ehk 393 miljoni krooni võrra.



Aastaga  on   hoiuste  baas   muutunud  tugevamaks:   eraisikute  ning

ettevõtete  hoiuste  osakaal  on  suurenenud,  tõustes  aasta   lõpuks

vastavalt 30%ni ja  42%ni. Samuti on  tänu nõudmiseni hoiuste  kiirele

kasvule  hoiuste  struktuuris  toimunud  nihe lühiajalisema ja odavama

raha suunas.



Muude  kohustuste  osa  panga  võõrkapitalis  on  oluliselt  vähenenud

eelkõige teiste pankade krediidiliinide ja võlakirjade  tagasimaksmise

tõttu.   Tulenevalt   ülilikviidsusest   puudus   vajadus    täiendava

välisressursi kaasamiseks.



Laenuportfell suurenes detsembris  märgatavalt 422 miljoni  krooni ehk

5.3%  võrra.  Portfelli  kasvu  soodustavad  madalad intressimäärad ja

aasta  teisel  poolel  alanud   majanduse  elavnemine.  Oluliselt   on

aktiviseerunud   eraisikute    eluasemelaenude    väljastamine    ning

ettevõtetele tootmiseks laenude andmine.



Aastaga on  laenuportfell kasvanud  13,7% ehk  miljardi krooni  võrra.

Põhiline  osa  kasvust  on  toimunud  neljandas  kvartalis,  mis peaks

hakkama   kajastuma   ka   panga   poolt   teenitavate  intressitulude

suurenemises  alanud  aastal.  1999.  aasta  lõpu  seisuga   moodustas

netolaenuportfell   60%   koguvaradest.   Laenuportfelli   suurenemise

tulemusena on hakanus suurename panga efektiivsus.



Hoiused teistes pankades vähenesid  detsembris 440 miljoni krooni  ehk

17,5% võrra.



Detsembrikuu   jooksul   lisandus   Ühispanga   internetipanga  U-Neti

kasutajate hulka veel 2300  klienti. Aasta algusest on  internetipanga

kasutajate  arv   ligi  kolmekordistunud   jõudes  13000-lt  enam  kui

33000-ni. Kuude lõikes on  aasta  jooksul  kasutajate hulk stabiilselt

suurenenud.



Panga    auditeerimata    kasum    (tütarettevõtete    tulemused    on

kapitaliosaluse meetodil lülitatud  panga tulemusse)   moodustas 1999.

aasta lõpu  seisuga 101 miljonit  krooni, sellest detsembri kasum 12.2

miljonit krooni.



Panga   tulude    struktuuris   moodustasid    intressitulud    54,5%,

teenustasutulud  19,1%,  finantstulud  20,5%   ja  muud  tulud   6,0%.

Kuludest olid suurima  osatähtsusega personalikulud (25,3%  tuludest),

mille osatätsus tuludes on  võrreldes eelmise aastaga langenud  (1998.

lõpus 37,5% tuludest).

1999. aasta jooksul vähendas pank töötajate arvu ligi viiendiku  võrra

1466-lt 1191ni.



Laenukahjumite katteks  tegi pank  aasta jooksul  täiendavaid kulutusi

(provisjonid  miinus   tagasisaadud  laenud)   123,9  miljoni   krooni

ulatuses. Laenuprovisjonid moodustasid aasta lõpus 2,6% kogu

portfellist (1998. aasta lõpus 4,6%).



Pangale kuuluvate  investeeringute müük  detsembris ei  ole kajastatud

panga tegevustulude hulgas,  vaid real "Kapitaliosalusest  saadud tulu

ja  pikaajaliste  finantsinvesteeringute  väärtuse  muutus". Vastavalt

ostumüügi lepingutele on tehingute hinnad konfidentsiaalsed.



Panga kapitali adekvaatsus oli detsembri lõpus 13,7%.



Täpsema kommentaari panga 1999. aasta auditeeritud ja  konsolideeritud

tulemuste kohta esitab pank peale auditi lõppu hiljemalt 17.  märtsiks

2000.



Ülo Suurkask

Asepresident

Tel: +372 6 657 200





Urmas Neetar

aruandluse ja anal.osak.juh

6 656 390