Last update: 24.11.2024 15:09 (GMT+2)
HANSAPANK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
HANSA CAPITALI 1999. AASTA AUDITEERIMATA MAJANDUSTULEMUSED
Tähtsamad finantsnäitajad
1999 1998
Perioodi lõpus (tuhandetes
kroonides)
Koguaktivad 8 067 277 6 754 382
Finantsinvesteeringud 6 973 595 6 034 569
Liising 5 917 473 5 350 207
Faktooring 598 107 279 795
Laenud 371 528 341 425
Tsessioonid 64 382 32 327
Tarbijafaktooring 22 104 30 815
Provisjonid -267 510 -185 569
Laenuressurss 7 037 070 6 165 146
Omakapital 398 636 177 070
Perioodi kohta (miljonites
kroonides)
Neto intressitulu 417 655 353 806
Neto komisjonitulu 73 400 42 969
Muud äritulud (neto) 64 848 16 616
Neto finantstulu -2 404 23 832
Kokku tulud põhitegevusest 555 902 413 391
Puhaskasum 217 821 152 096
NIM (netointressimarginaal) 5,8% 5,8%
ROA (aktivate tootlikkus) 3,0% 2,7%
Aktivate intressitootlikus 11,7% 12,1%
Intressikandvate kohustuste 6,7% 7,1%
keskmine hind
Töötajate arv 321 245
Hansa Capitali Grupi koguaktivad kasvasid 1999. aasta jooksul 1 312,9
mln krooni ehk 19,4% võrra, ulatudes perioodi lõpuks 8 067,3 mln
kroonini.
Aktivate koosseisus tähtsaim komponent oli liisingportfell, mille maht
oli 5 917,5 mln krooni moodustades 84,9% finantsinvesteeringutest.
1998 aastaga võrreldes on liisingportfelli maht kasvanud 567,3 mln ehk
10,6% võrra. Faktooringportfelli maht kasvas 318,3 mln krooni ehk
113,8% võrra jõudes 598,1 mln krooni tasemele. Laenuportfell kasvas
30,1 mln võrra (8,8%). Tsessiooninõuete maht kasvas 32,1 mln võrra
(99,2%), ulatudes perioodi lõpus 64,4 mln kroonini.
Tarbijafaktooringu maht langes 8,7 mln krooni võrra (-28,3%) ja
moodustas perioodi lõpus 22,1 mln krooni.
Finantsinvesteeringute regionaalses jaotuses on endiselt tähtsaimal
kohal Eesti(osatähtsus 66,2%, kasv 464,6 mln krooni, kokku 4 615,6 mln
krooni), järgmine on Läti(osatähtsus 16,9%, kasv 359,2 mln krooni,
kokku 1 180,5 mln krooni) ning seejärel Leedu (osatähtsus 13,2%, kasv
164,7 mln krooni, kokku 922,9 mln krooni). Liisingu uusmüük oli kokku
1999. aastal 3 618,5 mln krooni, kasvades võrreldes eelmise aastaga
876,5 mln krooni(31,97%). Peaaegu poole uuest müügist moodustasid
uusmüük Läti (627,5 mln krooni) ja Leedu (504,5 mln krooni) turgudelt.
Tuginedes müügi kasvule kasvas Hansa Capitali liisingettevõtete
turuosa Lätis 8,4%, jõudes 34,9%-ni, Leedus suurenes turuosa 1,8%,
saavutades 36,2% osakaalu ning Eestis olid osatähtsused vastavalt
6,0% ja 62,0%.
Hansa Capitali Grupi võlakohustused suurenesid 1999. aastal 1 101,9
mln krooni e. 17,9% võrra, saavutades perioodi lõpuks taseme 7 267,1
mln krooni. Kohustuste struktuuris olid 85,7%-ga esikohal laenud;
võlakirjad 8,9% ning vekslid moodustasid 5,3% kohustustest.
1999 aastal Balti majandusruumis toimunud arengud ja muudatused
mõjutasid ka Hansa Capitali - tegelike nõudeid kanti maha kokku 102,2
mln krooni (1998. aastal kokku 23,9 mln krooni). Provisjonid ulatusid
aasta lõpus 3,8%-ni finantsinvesteeringutest (1998. aasta lõpus 3,1%).
Provisjone suurendati aasta jooksul 81,9 mln võrra 267,5 mln kroonini.
Kogutulud (intressi-, komisjoni- ja teenustasu tulud) moodustasid
perioodi lõpuks 555,9 mln krooni. Võrreldes 1998. aastaga kasvasid
Grupi kogutulud 142,5 mln krooni võrra ehk 34,5%. Netointressitulud
moodustasid suurima osa kogutuludest (75,1%), netokomisjonitulu 13,2%
kogutuludest ning muud tulud 11,7% kogutuludest. Netointressitulu oli
417,7 mln krooni, mis on 18,0% enam kui 1998. aastal.
Hansa Capitali Grupi 1999. aasta puhaskasum moodustas 217,8 mln
krooni, mis on 65,7 mln krooni ehk 43,2% võrra rohkem möödunud aasta
samal perioodil teenitust.
Kogukulud tõusid aasta jooksul kokku 48,5 mln krooni (44,8%).
Kogukulude tõusust moodustasid personalikulud 42,7%(18,6 mln krooni)
ning muud administratiivkulud 45,2%(19,7 mln krooni). Kulu-tulu suhe
moodustas 36,6% vähenedes eelmise aastaga (38,4%) võrreldes 1,8%
võrra. Intressikulud jõudsid 1999. aastal 425,5 miljoni kroonini.
Grupi netointressimarginaal (NIM) oli 5,8%, keskmiste aktivate
tootlikkus (ROA) 3,0% ning arvestusliku omakapitali tootlikkus 23,5%.
Mart Tõevere
Analüütik
+372 6131 569