EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR 1999.A. ESIALGSETELE TULEMUSTELE



Olulisemad finantsnäitajad



·     Äritulud kasvasid 16%, ulatudes 3 595 mln kroonini – 1998: 3  099  mln

  krooni

·    EBITDA kasvas 21%, ulatudes 1 840 mln kroonini – 1998: 1 526 mln krooni

·    EBITDA marginaal kasvas 49%-lt 51%-ni

·    Puhaskasum 580 mln krooni – 1998: 318 mln krooni

·    Tulu aktsia kohta kasvas 10%, ulatudes 4,78 kroonini – 1998: 4,33

·     Tulu  aktsia kohta (erakorraliste kuludeta) kasvas 27%, ulatudes  5,48

  kroonini







“1999.   aasta   oli   Eesti  Telekomile  järjekordne  kasvuaasta.   Siiski,

kõneteenuste  mahu  plahvatuslik kasv Eesti turul on  lõppemas.  Aasta  2000

prioriteetideks   Eesti  Telekomile   on  efektiivsus,  sisenemine   uutesse

ärivaldkondadesse  ja grupi ettevõtete vaheline koostöö  klientide  paremaks

teenindamiseks,” rõhutas juhatuse esimees Toomas Sõmera Eesti Telekom  grupi

tulemusi kommenteerides.





Täiendav informatsioon:



Raul Kalev, infojuht                    646 0220, 250 77 797



Hille Võrk, finantsjuht                 627 2460









JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



1999.aasta  oli  Eesti  Telekomile järjekordne kasvu aasta.  Majanduslanguse

tingimustes suutis grupp saavutada 16% äritulude kasvu. Olulise panuse selle

tulemuse saavutamiseks andis mobiilside ja Interneti sissehelistamisteenuste

kasutamise   hüppeline   kasv  1999.aastal.  Oleme  siiski   arvamusel,   et

traditsiooniliste  kõneteenuste  mahu  plahvatuslik  kasv  Eesti  turul   on

lõppemas.  Efektiivsuse tõstmine ja sisenemine uutesse tegevusvaldkondadesse

on meie meie prioriteetideks aastal 2000.



Äritulud



Eesti  Telekom grupi äritulud kasvasid 1999.aastal 16%, ulatudes 3  595  mln

kroonini  (1998.a.  3  099 mln krooni). Nii püsitelefonisideoperaator  Eesti

Telefon  kui  mobiilsideoperaator  Eesti  Mobiiltelefon  andsid  arvestatava

panuse selle kasvu saavutamiseks.



Eesti  Telefon  grupi  konsolideeritud  äritulud  olid  2  457  mln  krooni.

1999.aasta    oktoobrist    alustas   Eesti   Telefon    tasuta    Interneti

sissehelistamisteenuse pakkumist. Aasta lõpuks kasutas teenust ligi  25  000

klienti,  mis vastab umbes 40% turuosale. Sissehelistamisteenusele kulutatud

aeg  moodustas aasta lõpuks 30% kohalike kõnede minutite koguarvust, aidates

sellega  kaasa äritulude kasvule ja kompenseerides mobiiltelefonide  kiirest

levikust   tingitud   mobiilside  vahendamisel  teenitavate   tulude   kasvu

pidurdumist Eesti Telefonis.



Eesti  Mobiiltelefon  grupi  konsolideeritud äritulud  ulatusid  1  615  mln

kroonini.  Mobiilside  tulude  suhe Eesti  Telekom  grupi  kogutuludesse  on

jätkuvalt  44% tasemel. Grupi tulude kasv tulenes mitmetest teguritest:  (a)

1999.a.  jooksul  kasvas  klientide arv 61%,  ulatudes  aasta  lõpuks  243,9

tuhandeni;  (b)  kõneminutite koguarv kasvas; (c) lisaks  traditsioonilisele

kõne-edastusele  kogusid  populaarsust mitmed  uued  teenused:  näiteks  SMS

teenuste   tulud  kasvasid  aastaga  109%.  Kuna  umbes  2/3  firma   uutest

klientidest  valis  ettemaksega kõnekaardi, langesid  tulud  kliendi  kohta.

Keskmine  tulu  kliendi  kohta kuus oli 1999.aastal 573  krooni.  1998.aasta

vastav näitaja oli 779 krooni.



Tegevuskulud



Eesti Telekom grupi tegevuskulud moodustasid 1 755 mln krooni (1998.a. 1 573

mln  krooni).  Tegevuskulude  kasv  on jätkuvalt  olnud  aeglasem  äritulude

kasvust.  Ka  2000.aastaks on kavandatud mitmeid samme, mis  grupi  tegevuse

efektiivsust tõstaksid.



Eesti  Telefon grupi tegevuskulud 1999.aastal olid 1 402 mln krooni (1998.a.

1  090  mln krooni). Eesti Telefon vähendas 1999.aasta jooksul oma töötajate

arvu  3 228-lt 2 771-le. Põhiliinide arv töötaja kohta kasvas 153-lt 184-ni.

2000.aastal on oodata töötajate arvu jätkuvat vähenemist.



Eesti Mobiiltelefon grupi tegevuskulud 1999.aastal ulatusid 792 mln kroonini

(1998.a.  707  mln krooni). Eesti Mobiiltelefoni töötajate arv kasvas  aasta

jooksul  vaid  17 inimese ehk 8% võrra, võrrelduna 61%-lise  klientide  arvu

kasvuga.



2000.aasta  algul asutati Eesti Telekomi tasandil Treasury, mille ülesandeks

on  kogu grupi likviidsuse juhtimine. Aasta jooksul on kavas grupi tasandile

tuua  veel  teisigi  funktsioone, eesmärgiga  tõsta  tegevuse  efektiivsust.

Tiheneb  ka  koostöö  kahe  operaatorfirma  divisjonide  vahel  kõrvaldamaks

grupisisest   tegevuste  dubleerimist  ning  töötamaks  välja   kompleksseid

teenuseid  ühistele  klientidele. Grupi põhitegevuse  hulka  mittekuuluvates

valdkondades kaalutakse teenuste sisseostmise võimalusi.



Kulum ja varade väärtuse muutus



1999.a. kasvasid Eesti Telekom grupi  kulum ja amortisatsioonieraldised  163

mln krooni ehk 23% võrreldes 1998.aastaga, ulatudes 884 mln kroonini.



Eesti  Telefon  grupi  kulum ulatus 656 mln kroonini (kasv  18,4%).  48  mln

krooni väärtuses hinnati ümber kinnisvaraobjekte.



Eesti  Mobiiltelefon  grupi kulum 1999.aastal oli 228 mln  krooni,  kasvades

eelmise  aastaga võrreldes 34%. Kasv on tingitud eelnevatel aastatel  tehtud

ulatuslikest investeeringutest.



Ettevõtte tulumaks



Vastavalt  Eestis  1. jaanuarist 2000 kehtima hakanud tulumaksuseadusele  ei

maksustata  tulevikus  mitte teenitud kasumit, vaid makstud  dividende  ning

muid  kasumi jaotamise iseloomuga väljamakseid. Tulenevalt kogu maksustamise

kontseptsiooni  muutumisest kaotab mõiste “varade ja  kohustuste  maksubaas”

oma  majandusliku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega vara ei saa

IAS  12 Tulumaks tähenduses tekkida.  Vastavalt IAS 12.60 nõuetele on  uuest

tulumaksuseadusest  tingitud  edasilükkunud  tulumaksukohustuse   vähenemine

summas    68   mln   krooni   kajastatud   kasumiaruandes   tulumaksutuluna.

Edasilükkunud  tulumaksuvara vähenemine summas 84 mln krooni  on  kajastatud

kasumiaruandes tulumaksukuluna, välja arvatud 29 mln krooni, mille võrra oli

varem  suurendatud eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Selle summa  võrra

on   1999.  aasta  bilansis  eelmiste  perioodide  jaotamata  kasumi  saldot

vähendatud.



Ühes   kontserni   ettevõttes  (Eesti  Telefon)   oli   31.12.1999   seisuga

dividendidelt  tasutud tulumaksu ettemaks summas 85 mln krooni,  mida  oleks

senikehtinud   tulumaksuseaduse   järgi  saanud   tasa-arvestada   ettevõtte

maksustatavalt tulult arvestatava tulumaksuga. Pidades silmas, et  AS  Eesti

Telekom  on  tütarettevõtte kõigi aktsiate omanik, ei  teki  tütarettevõttel

tulevikus  dividende  makstes tulumaksukohustust. Kuna uue  tulumaksuseaduse

kohaselt ei saa kõnealune nõue praeguse omandisuhte juures realiseeruda,  on

seda aastaaruandes käsitletud erakorralise kuluna.



Kasum



Eesti  Telekom grupi puhaskasum oli 580 mln krooni. 1999.a. esimesel  poolel

toimunud  restruktureerimise tõttu ei ole puhaskasum võrreldav 1998.a.   318

mln kroonise tulemusega.







                             Eesti Telekom  Eesti Telefon     Eesti

                                 Grupp          Grupp     Mobiiltelefon

                                                              Grupp

Maksustamisjärgne    kasum,       663            142           533

mEEK*)

Marginaal, %                     18.5            5.8           33.0

Kasv, %                           3.6           -46.4          36.7

EBIT, mEEK                        955            398           595

Marginaal, %                     26.6           16.2           36.8

Kasv, %                          18.8           13.7           19.4

EBITDA, mEEK                     1,840          1,054          823

Marginaal, %                     51.2           42.9           51.0

Kasv, %                          20.6           16.6           23.1

*) enne vähemusosa



Uue   tulumaksuseaduse   vastuvõtmine  mõjutas  68   mln   krooni   ulatuses

positiivselt  Eesti  Mobiiltelefoni  kasumit  ja  168  mln  krooni  ulatuses

negatiivselt Eesti Telefoni kasumit.



Eesti  Telekom  grupi  tulu aktsia kohta kasvas 1999.a.  10%  ulatudes  4,78

kroonini  (4,33 krooni 1998.a.). Tulu aktsia kohta arvestamata  erakorralisi

kulusid oli 5,48 krooni, kasvades 27%.



Investeeringud



Eesti Telekom grupp tervikuna investeeris 1999.aastal üle 1 miljardi krooni.



Eesti   Telefoni   investeeringud  ulatusid   714   mln   kroonini.   Enamus

investeeringutest   läks  telefonivõrgu  arendamisse.   1999.aasta   jooksul

paigaldati  49  tuhat uut põhiliini, analoogliinide arv vähenes  29  tuhande

võrra. Aasta lõpuks oli põhiliinide arv 510 tuhat ehk 35,4 liini 100 elaniku

kohta.    Digitaliseerituse    tase   1999.a.    detsembris    oli    55,7%.

Telefonijärjekord oli aasta lõpuks vähenenud 39 tuhandeni. Alanud aastal  on

Eesti Telefonil plaanis 100%-liselt digitaliseerida Tallinn.



Eesti  Telefon  omandas 70%-lise osaluse AS-s Telefonipood. AS  Telefonipood

opereerib üht suuremat telefonide müügiketti Eestis, müües ka mobiiltelefone

ja sõlmides liitumislepinguid EMT-ga.



Eesti  Mobiiltelefon investeeris 1999.aastal 322 mln krooni.  Aasta  jooksul

kasvas firma GSM raadiokanalite arv 34,2%. GSM tugijaamade arv kasvas  samal

ajal  28,7%.  Lõpetati  Tallinn-Tartu  vahelise  raadiolinkide  ühendusliini

ehitus.    Põhiline   tähelepanu   1999.aastal   pöörati   nii   maa-    kui

linnapiirkondade  mobiilvõrgu kvaliteedi tõstmisele ja täiendavate  teenuste

väljaarendamisele.  1999.aasta lõpuks kattis Eesti Mobiiltelefoni  GSM  võrk

98% Eesti territooriumist (1998.a. 95%).



Kinnistamaks   oma  innovaatilist  mainet  Eesti  telekommunikatsiooniturul,

lõpetas  Eesti Mobiiltelefon IN-süsteemi juurutamise ning koos kahe  juhtiva

pangaga  võeti kasutusele VPN (Virtual Private Network) teenus. Lõppenud  on

ka   ettevalmistused  WAP  ja  positsioneerimisteenuse  pakkumiseks.  Mõlema

teenuse turule toomine on kavandatud 2000.aasta esimeseks pooleks.







Intressi kandvad laenud ja kohustused



12.aprillil  1999  võttis  Eesti Mobiiltelefon  7  mln  DEM  ulatuses  laenu

intressiga  3,16%,  kasutades selleks firmale avatud  krediidilimiiti.  Laen

maksti tagasi 29.novembril 1999, krediidiliini lõppkuupäeval.



Eesti Telekom grupi netovõla suhe omakapitali oli 1999.a. lõpus 3,8%.



Muudatused aktsiakapitalis



1999.aasta   veebruaris   jõudis  lõpule  Eesti  Telekomi   esimene   avalik

aktsiamüük,  mille  käigus müüdi 49% seni Eesti riigile kuulunud  aktsiatest

kohalikele  ja rahvusvahelistele investoritele. Eesti Telekom noteeriti  nii

Tallinna kui ka Londoni väärtpaberibörsidel.



1998.a.  detsembris  Eesti  riigi, Telia AB ja  Sonera  Holding  B.V.  vahel

sõlmitud   restruktureerimislepingus  otsustati  suurendada  Eesti  Telekomi

aktsiakapitali  1  373 832 780 kroonini. 24.märtsil 1999.a.  kirjutati  alla

aktsiate märkimise ja mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingule  ning

emiteeriti  63  883  178  uut aktsiat. Emiteeritud aktsiad  vahetati  Telia,

Sonera ja Baltic Tele omanduses olnud Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni

aktsiate vastu.



Riigi omanduses olevate aktsiate müügi otsustamine



11.veebruaril   2000.a.  allkirjastas  Eesti  Vabariigi   valitsus   IMF-ile

kinnitamiseks    esitatava   majanduspoliitilise   memorandumi.    Nimetatud

dokumendis lubab valitsus otsustada temale kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate

müügiaja 2000.aasta 30.septembriks.



Telekommunikatsiooniseadus



9.veebruaril 2000.a. võeti Riigikogus vastu uus Telekommunikatsiooniseadus.





MÄRKUSED:



1.      1999.aasta   konsolideeritud   aruanded   on   koostatud   vastavalt

  rahvusvahelistele raamatupidamise standarditele (IAS).

2.   Võrreldes 1998.aastaga on konsolideeritud aruannetes muudetud tulude ja

  kulude  kajastamise põhimõtteid rahvusvahelistes arveldustes.  Kui  senini

  kajastati  tuludes ja kuludes kvartaalsete rahvusvaheliste  tasaarvelduste

  netotulemust, siis alates 1999.aastast on vastav arvestus viidud üle Eestist

  väljuvate ja Eestisse sisenevate rahvusvaheliste kaugekõnede minutite mahul

  põhinevale   brutomeetodile.   Võrreldavuse   tagamiseks   on    vastavalt

  korrigeeritud   ka  1998.a.  näitajaid:  suurendati  aasta  realiseerimise

  netokäivet ja tegevuskulusid toorme, materjali, kaupade ja teenuste osas 171

  217 tuhande krooni võrra.





Raul Kalev

infojuht

6 460 220