OPTIVA PANK

ARUANNE



OPTIVA PANK "AVALIK VAHEARUANNE 1999"



AS-i Optiva Pank Avalik vahearuanne 1999





Optiva   Panga  Avalik  vahearuanne  1999     on   alates

29.02.2000  kättesaadav Optiva Panga peakontoris  Tallinnas

Narva   mnt  11  ning  ka  kõikides  teistes  Optiva  Panga

kontorites.



Avalik  vahearuandega 1999 saab alates 29.02.2000 tutvuda

Optiva Panga koduleheküljel aadressil <a href='http://www.optiva.ee' target='_blank'>http://www.optiva.ee</a>





Olulised majandussündmused



Grupi  bilansimaht  oli  1999. a.   lõpus  3,50  miljardit

krooni.  Võrreldes septembriga suurenes see 389,1 miljonit

krooni  ehk 12,5%. Kasvu aluseks oli klientide deposiitide

411,8  miljonit  kroonine ehk 39,7%  suurenemine.  Aastane

grupi  bilansimahu ning klientide deposiitide  suurenemine

oli vastavalt  298,4 milj. kr. ehk 9,3% ja 590,2 milj. kr.

ehk   68,7%.   Grupi  tegevuskasum  enne  provisjone   oli

neljandas  kvartalis  27,5 milj.  kr,  suurenedes  eelmise

kvartaliga   võrreldes  4,7%.  Optiva   Grupi   1999.   a.

majandustulemuseks  oli  20,4  miljonit  krooni  kahjumit,

mille    põhjustas   erakorraline   kahjum   täiendavatest

provisjonidest neljandas kvartalis.





Kaasatud vahendid



1999.    a.    neljandas   kvartalis   suurenesid    grupi

intressikandvad  kohustused 472,7  milj.  kr.  ehk  18,6%,

sealhulgas    oli   kliendivahendite   kasv   rekordiline.

Neljandas kvartalis kujunes klientide deposiitide kogumahu

suurenemiseks pangas 467,3 milj. kr. ehk 43,0%.  Kusjuures

põhiosa  sellest  kasvust  tuli eraettevõtete  deposiitide

tõusust    viimased  suurenesid aasta viimases  kvartalis

432,3   milj.   kr.   ehk   62,1%.  Suurenesid   peamiselt

eraettevõtete nõudmiseni deposiidid (kasv 369,8 milj.  kr.

ehk  71,9%), see tulenes nii klientide äritegevuse mahtude

kasvust  kui  ka  uute klientide kaasamisest.  Deposiitide

kasvu    soosisid    ka   elavnemistendentsid    majanduse

üldkonjunktuuris  Eestis  ning  välisturgudel   valitsenud

stabiilsus.  Nõudmiseni  hoiuste  mahuks  kujunes   pangas

detsembri  lõpus 1,06 miljardit krooni (67,9%  deposiitide

kogumahust) ja tähtajalistel hoiustel 0,5 miljardit (32,1%

deposiitide  kogumahust).  Aastane  klientide  deposiitide

kogumahu  kasv  oli 677,9 milj. kr. ehk  77,3%,  seejuures

suurenesid nõudmiseni deposiidid 505,0 milj. kr. ehk 91,7%

ja  tähtajalised  deposiidid 173,0 milj.  kr.  ehk  53,0%.

Deposiitides  suurenesid  eraettevõtete  arveldusarved  12

kuuga  432,6  milj. kr. ehk 95,8% ja tähtajalised  hoiused

179,9  milj.  kr. ehk 4,2 korda. Eraettevõtete deposiitide

osakaal  deposiitide  kogumahus  tõusis  aastaga  72,6%-ni

1999. a. lõpuks 59,1%-lt 1998. a. lõpus. Teise suure grupi

deposiitidest  moodustasid  eraisikute  deposiidid,  mille

osakaal  oli 1998 aastal deposiitide kogumahust  21,4%  ja

1999  aastal  17,6%. Eraisikute deposiitide osakaal  aasta

kokkuvõttes deposiitide struktuuris langes, kuna  viimaste

aastane kasvutempo 45,8% jäi eraettevõtetele alla.



1999.  a.  viimases kvartalis suurenesid  grupis  teistelt

pankadelt  saadud laenud 94,9 milj. kr. ehk  14,2%  Nordic

Investment   Bank-lt  saadud  laenud   arvel.   12   kuuga

suurenesid  teistelt pankadelt saadud vahendid 60,5  milj.

kr. ehk 8,6%.



Grupi   intressikandvate  kohustuste  struktuuris   kasvas

klientide  deposiitide  osakaal viimaste  kiirest  tõusust

tingituna 40,8%-lt kolmanda kvartali lõpus 48,1%-ni  1999.

a. lõpuks.



Krediidiasutustele   võlgnetavate   summade,   emiteeritud

võlakirjade    ning    allutatud    kohustuste     osakaal

intressikandvates   kohustustes   samal   ajal    kahanes,

moodustades  1999 aasta lõpus viimastest  48,6%  (kolmanda

kvartali lõpus 54,8%). Nende vahendite maht vähenes  1999.

aastal  250,7  milj.  kr. ehk 14,6%.  See  oli  põhiliselt

seotud   emiteeritud   võlakirjade   vähenemisega   seoses

viimaste  lõppemisega  ning ennetähtaegse  tagasiostmisega

teises kvartalis.



Grupi  muudes  kohustuses kahanesid klientide  rahad  teel

seoses  aasta  lõpus  olnud  pühadega.  Kolmanda  kvartali

lõpuga võrreldes kahanesid muud kohustused 70,0 milj.  kr.

ehk 44,1%.



Grupi omakapital moodustas detsembri lõpus 317,4 milj. kr.

ehk   9,1%   grupi  varadest  (dets.98  10,5%).   Kapitali

adekvaatsus oli samal ajal 10,3%.





Investeeringud



Grupi  intressiteenivad varad kasvasid neljandas  kvartalis

256,8  milj. kr. ehk 10,3%. Aastaga suurenesid  need  244,7

milj. kr. ehk 9,8%.



Intressiteenivatest varadest suurenesid neljandas kvartalis

lühiajalisemad ning seega ka likviidsemad rahapaigutused  -

nõuded  keskpangale  ja  teistele krediidiasutustele  369,5

milj.  kr.  ehk  97,2% (aastane kasv 403,5  milj.  kr.  ehk

116,6%).



Kuna  neljandas kvartalis laekus väljastatud  laene  tagasi

rohkem  kui  anti  välja  uusi  laene,  siis  grupi   bruto

laenuportfell  vähenes 63,2 milj. kr. ehk  3,0%.  12  kuuga

kahanes   bruto   laenuportfell  166,2  milj.   kr.   7,5%.

Laenuportfelli  vähenemise põhjuseks oli  krediidikõlbulike

projektide   vähesus   seoses   majanduses   aset   leidnud

strukturaalsete   muudatustega   ning   sellest    tingitud

majanduse  madalseisust.  Sellega  kaasnes  samuti  oluline

intressimäärade  languse turul. Grupi bruto  laenuportfelli

maht   oli  1999.a.  lõpus  2  049,9  milj.  kr.,   millest

liisingportfell  moodustas 12,4%. Võimalike  laenukahjumite

eraldised     moodustasid     detsembri     lõpus     bruto

laenuportfellist  12,8%.



Grupi likviidsuspuhver suurenes 412,5 milj. kr. ehk 63,7%

viimase kvartaliga, moodustades 1 060,4 milj. kr. detsembri

lõpus.





Neto intressitulud



Neto   intressitulud   enne  laenuprovisjone   moodustasid

neljandas  kvartalis 22,3 milj. kr. (Aastaga teenis  grupp

neto  intressitulusid 92,2 milj. kr.)  Neto  intressitulud

kahanesid kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0 milj. kr.  ehk

11,7%.  Neljandas  kvartalis  moodustas  grupp  provisjone

võimalike laenukahjumite katteks 44,3 milj. kr. Grupil  on

ühinemise eelsest perioodist pärinevaid mittestrateegilisi

varasid   mitmes   sektoris.  Seoses   sellega   on   pank

konservatiivsuse  seisukohast  lähtudes   ümber   hinnanud

mitmete veel mitte müüdud aktivate tagatisväärtuse.  Grupi

puhasintressimarginaal oli neljandas kvartalis 3,3%.





Mitteintressitulud



Grupi  mitteintressitulud suurenesid  kolmanda  kvartaliga

võrreldes 14,0 milj. ehk 40,5%, moodustades 48,5 milj. kr.

Mitteintressituludest   moodustas   neljandas    kvartalis

finantstehingutelt  saadud tulu 44,0%  (21,3  milj.  kr.),

teenustasutulud      35,6%     (17,3      milj.      kr.),

finantsinvesteeringutelt saadud tulud 2,1% (1,0 milj. kr.)

ning  muud tulud 18,3% (8,9 milj. kr.). Finantstehingutelt

saadud tulud hõlmavad nii valuutavahetustehingutelt saadud

tulusid kui ka aktsiatehingutelt saadud tulusid.



Kaheteistkümne kuu mitteintressitulud olid 172,9 milj. kr,

millest moodustas finantstehingutelt saadud tulu 48,4%

(83,6 milj. kr.), teenustasutulud 33,4% (57,7 milj. kr.),

finantsinvesteeringutelt saadud tulud 3,7% (6,4 milj. kr.)

ning muud tulud 14,5% (25,1 milj. kr.).





Kulud



Grupi viimase kvartali mitteintressikulud olid 43,3 milj.

kr. Kolmanda kvartaliga võrreldes suurenesid need 9,8 milj.

kr. ehk 29,3%. Grupi suurimateks mitteintressikuludeks on

personali- ja administratiivkulud. Muud administratiivkulud

suurenesid neljandas kvartalis kolmanda kvartaliga

võrreldes 6,6 milj. kr. ehk 107,6%. Personalikulu moodustas

mitteintressikuludest neljandas kvartalis 40,9% (17,7 milj.

kr.), muud administratiivkulud 29,5% (12,8 milj.).

Administratiivkuludes on suurimateks kululiikideks side- ja

andmetöötlusega kaasnevad kulud ning ruumide rentimise ja

haldamisega seonduvad kulud. Makstud komisjoni- ja

teenustasud moodustasid mitteintressikuludest 12,4% ning

muud kulud 17,2%.



Kaheteistkümne  kuu mitteintressitulud  olid  150,3  milj.

kr.,  millest  moodustas personalikulu 45,6%  (68,6  milj.

kr.),  muud  administratiivkulud 25,3% (38,1  milj.  kr.),

makstud  komisjoni- ja teenustasud 10,1% (15,1 milj.  kr.)

ning muud kulud 19,0% (28,5 milj. kr.).



Grupi   omakapitali  tootlikkus  oli  neljandas  kvartalis

36,0%  (1999 aasta kokkuvõttes 6,1%), varade  tootlikkus

5,1%  (8,2%), puhastulukus 278% (-7,6%) ja aktsiakapitali

tulukus 2,9 kr. (-0,5 kr.).





Ruth laidvee

Turukommunikatsiooni direktor

6 302 181