Last update: 26.11.2024 15:37 (GMT+2)
HANSAPANK
KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE
HANSA CAPITALI AUDITEERIMATA TULEMUSED, 2000
Tähtsamad finantsnäitajad
2000 1999
Perioodi lõpus (mln
kroonides)
Koguaktivad 12 794,4 8 060,1
Finantsinvesteeringud 10 961,9 6 973,6
Liising 8 864,9 5 917,5
Faktooring 1 394,1 598,1
Laenud 421,1 371,5
Tsessioonid 106,2 64,4
Tarbijafaktooring 175,6 22,1
Provisjonid -342,3 -267,5
Laenuressurss 11 287,9 7 037,1
Omakapital 770,0 398,6
Perioodi kohta (mln
kroonides)
Neto intressitulu 485,7 417,7
Neto komisjonitulu 160,7 73,4
Muud äritulud (neto) 66,7 61,9
Kokku tulud põhitegevusest 713,1 552,9
Puhaskasum 395,8 217,8
NIM (netointressimarginaal) 4,9% 5,8%
ROA (aktivate tootlikkus) 4,0% 3,0%
ROE (omakapitali arvestuslik 24,6% 18,8%
tootlus)
Aktivate intressitootlikus 10,9% 11,7%
Kulu-tulu suhe enne 31,7% 24,9%
provisjone
Riskikulu 0,5% 1,5%
Töötajate arv 412 322
Hansa Capitali Grupi 2000. aasta raamatupidamislik
puhaskasum oli 395,8 mln krooni. Grupi 2000. aasta kasum
peale Hansapanga Grupi üldkulude mahaarvamist moodustas
373,9 mln krooni. Grupi bilansimaht ulatus 31. detsembri
seisuga 12 794,4 mln kroonini.
Grupi finantstulemused olid tugevalt mõjutatud
majanduskeskkonna elavnemisest ja laenunõudluse kasvust,
mille tulemusel on kontserni bilansimaht kasvanud 2000.
aasta jooksul 4 734,3 mln krooni võrra.
Grupi bilansimahu kasv tulenes liising- ja
faktooringportfelli mahu suurenemisest kõigis kolmes Balti
riigis. Grupi finantsinvesteeringute maht suurenes aasta
jooksul 3 988,3 mln krooni võrra (57,2%) 10 961,9 mln
kroonini. Sellest tulenes 60,0% Eestist, 22,6% Lätist ning
18,8% Leedust.
Finantsinvesteeringute regionaalses jaotuses on endiselt
tähtsaimal kohal Eesti, moodustades 63,9% Grupi
finantsinvesteeringutest, järgmine on Läti (19,0%), ning
seejärel Leedu (15,3%). Võrreldes aasta algusega on Läti ja
Leedu osatähtsus suurenenud Eesti ja muude regioonide arvel,
mis on kooskõlas Grupi strateegiaga säilitada turuosa Eestis
ning suurendada seda kahes teises Balti riigis. Aasta lõpu
seisuga oli suurim krediteeritud sektor äriteenindus ja
kinnisvara haldamine (22,6%), teine transport (22,2%) ja
kolmas eraisikud (14,7%). Võrreldes aasta algusega on
transpordisektori osakaal koguportfellis vähenenud teiste
sektorite osakaalu suurenemise arvel.
Majanduskeskkonna elavnemisest ja intressitasemete langusest
tingituna kujunes 2000. aasta uus liisingumüük kõigi aegade
rekordiks, ületades eelmise aasta tulemust 3 094,0 mln
krooni võrra. Kokku moodustas uusmüük 6 799,8 mln krooni,
millest 62,9% andsid tehingud Eesti turul, 19,4% Läti turul
ja 17,7% Leedu turul. Aastaga suurenes Grupi liisingportfell
49,8% võrra, ulatudes detsembri lõpus 8 864,9 mln kroonini.
Liisingportfelli jaotus objektide lõikes aasta lõpu seisuga
oli järgmine: kinnisvara – 26,7%, sõiduautod – 25,9%,
tarbesõidukid – 20,3%, tootmisseadmed – 19,0% ja muud
objektid – 8,1%. Võrreldes aasta algusega on oluliselt
suurenenud kinnisvara osatähtsus, mis toimus peamiselt
tarbesõidukite osatähtsuse vähenemise arvel.
Grupi Eesti liisingu turuosa portfelli mahu järgi kasvas
aasta lõpuks 68%-ni (võrreldes aasta alguse 62%-ga). Grupi
Läti hinnanguline turuosa suurenes 6% võrra, jõudes aasta
lõpuks 42%-ni. Leedu hinnanguline turuosa suurenes 5% võrra,
ulatudes aasta lõpu seisuga 40%-ni. Seega ollakse
liidriseisus kõigis kolmes Balti riigis.
Faktooringportfelli maht kasvas aastaga 133,1% võrra, jõudes
aasta lõpuks 1 394,1 mln kroonini. Samal ajal ulatus
faktooringu käive 6 378,5 mln kroonini, mis ületab eelmise
aasta tulemust 2,4 korda.
Tarbijafaktooringu portfell ulatus detsembri lõpus 175,6 mln
kroonini. Kasvu taga on peamiselt EGO järelmaksukaardi
turuletoomine neljandas kvartalis.
Grupi tsessiooninõuete maht kasvas aastaga 41,8 mln võrra
ning laenude maht 49,5 mln krooni võrra.
Grupi intressikandvad kohustused suurenesid aastaga 60,4%
võrra, moodustades aasta lõpus 11 287,9 mln krooni.
Kohustuste struktuuris olid esikohal laenud emaettevõttelt
(80,6% kohustustest).
2000. aasta juulis toimus fondiemissioon eelmiste perioodide
jaotamata kasumi arvelt. Fondiemissiooni tulemusena suurenes
AS Hansa Capitali aktsiakapital 80,0 mln krooni võrra 120,0
mln kroonini.
Grupi kogutulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 32,8%,
ulatudes 713,1 mln kroonini (1999. aasta tuludest on
elimineeritud 25,1 mln krooni suurune tulumaksutagastus).
Tulude jaotus oli järgmine: 68,2% moodustas puhas
intressitulu, 22,5% neto komisjoni- ja teenustasu tulud ning
9,3% muud tulud.
Provisjonid ulatusid 73.0 mln kroonini. Samal ajal kanti
nõudeid maha 63,2 mln krooni ulatuses ning võideti
mahakirjutatud nõudeid tagasi 17,5 mln krooni väärtuses.
Grupi riskikulu langes eelmise aasta 1,5%-lt 0,5%-le 2000.
aastal. Üle 60 päeva tähtaja ületanud liisingnõuete maht
ulatus 75,8 mln kroonini, moodustades Grupi
liisingportfellist 0,8%.
Grupi tegevuskulud kasvasid eelmise aastaga võrreldes 67,5%,
ulatudes 222,2 mln kroonini. Kulude kiire kasv on suures
osas tingitud grupi töötajate arvu suurenemisest,
täiendavatest investeeringutest infotehnoloogiasse,
suurenenud turunduskuludest ning Grupi reorganiseerimisest.
Suurima osa kuludest moodustas 122,0 mln krooniga
personalikulu (kasv aastaga 58,6%). Aasta algusega võrreldes
suurenes töötajate arv 28,0% võrra, 412-ni. Grupi rendikulud
ulatusid 23,6 mln kroonini (kasv aastaga 45,2%),
infotehnoloogiakulud 12,8 mln kroonini (kasv 162,5%) ning
turunduskulud 12,0 mln kroonini (kasv 86,5%). Grupi kulu-
tulu suhe enne provisjone oli 31,7% (eesmärgiks on alandada
kulu-tulu suhe 30%-ni).
Lisaks mõjutas Grupi 2000. aasta tulemust tulumaksuseaduse
muutumisest tulenevalt tagasisaadud dividendidelt tasutud
tulumaksu ettemaks summas 22,3 mln krooni, mida on
käsitletud erakorralise tuluna.
Grupi netointressimarginaal (NIM) oli 4,9%, keskmiste
aktivate tootlikkus (ROA) 4,0% ning arvestusliku
omakapitali tootlikkus (ROE) 24,6%.
Lisainformatsioon
Lauri Reinberg
Finantsanalüütik
Tel. +372 6131 767
E-mail Lauri.Reinberg@hansa.ee
Mart Tõevere
Investorsuhete juht
+372 6131 569