EESTI TELEKOM

KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE



KOMMENTAAR MAJANDUSTULEMUSTELE, 9 KUUD 2001



18. oktoober 2001









        AS EESTI TELEKOM 2001.A. 9 KUU TULEMUSED

         “Esimene aasta täielikus konkurentsis”

                            

                            



Eesti  juhtiv  telekommunikatsiooniteenuste  pakkuja,  AS

Eesti  Telekom,  avaldab 30. septembril 2001.a.  lõppenud

üheksa kuu tulemused.





Olulisemad finantsnäitajad

                         9 kuud 2001  9 kuud 2000  Muutus, %

Äritulud, mln EEK              3,199        2,951          8

Tegevuskasum       enne        1,501        1,600         -6

põhivara  kulumit,  mln

EEK

Marginaal, %                      47           54           

Tegevuskasum, mln EEK            721          885        -19

Marginaal, %                      23           30           

Kasum              enne          744          876        -15

maksustamist, mln EEK

Perioodi puhaskasum              713          871        -18

Tulu aktsia kohta, EEK          5.19         6.34        -18

A-aktsiate arv           137,383,178  137,383,178           

Investeeringuid,    mln          738          863        -14

EEK

Netovõla           suhe         -1.5         -4.4           

omakapitali, %





“Maailmamajandusel tervikuna ja ka telekomi  sektoril  on

keerulised ajad. Eesti Telekom grupp on sellele vaatamata

püsinud  hea  tervise juures,” rõhutas juhatuse  esimees,

Jaan Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi kommenteerides.





Täiendav informatsioon:



Krister            Björkqvist,            finantsdirektor

6 272 465



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE



Eestit   on   harjutud   käsitlema  üleminekumajandusena.

Majanduse   kohta   tervikuna   on   selline   lähenemine

kahtlemata põhjendatud. Vaadates aga telekommunikatsiooni

sektorit,   näeme   täielikult  liberaliseeritud   turgu,

arenenud  tehnoloogiaid ja teenuseid nii fikseeritud  kui

mobiilsideharus, kõrget mobiiltelefonide  penetratsiooni,

kiirelt  arenevat  andmesidet.  Nende  näitajate   põhjal

leian,    et    on     saabunud   aeg   võrrelda    Eesti

telekommunikatsiooni   turgu  pigem   Lääne-Euroopa   kui

üleminekumajanduste näidetega ja sellel taustal ka  Eesti

Telekom grupi tulemusi hinnata.



Praegust  majanduskeskkonda arvestades  arvan,  et  Eesti

Telekom  grupi  majanduslik seis on hea. Meil  on  soodsa

struktuuriga bilanss, võõrkapitali on kaasatud vaid  väga

vähesel    määral,   netovõla   suhe    omakapitali    on

nullilähedane.     Oleme    olnud    riskide     võtmisel

tagasihoidlikud. Seejuures on aga aktsionäridele  makstud

kõrgeid  dividende,  dividendide  väljamakse  suhtarv  on

lähenenud 10-le.



Tulud, kulud ja kasum



Eesti  Telekom  grupi  2001.aasta  üheksa  kuu   äritulud

moodustasid  3,199  mln  krooni, tegevuskulud  1,698  mln

krooni  ja puhaskasum 713 mln krooni.  Võrrelduna eelmise

aasta  sama  perioodiga kasvasid tulud 8%, kulud  26%  ja

puhaskasum  kahanes  18%. Kõigi kolme näitaja  kujunemist

mõjutasid mitmed erakorralised tegurid:



Ų    6. veebruaril 2001.a. esitas  OÜ Albufent Tallinna

     Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55

     mln  kroonisest  hagist AS-i Eesti  Telefoni  vastu.

     19.veebruaril lõpetas Tallinna Linnakohus oma määrusega

     menetluse antud kohtuasjas. Aastate jooksul oli AS Eesti

     Telefon moodustanud 46 mln krooni suuruse reservi antud

     nõude katteks, mille ta nüüd võis läbi kasumiaruande

     (muud tulud) likvideerida;

Ų    11. aprillil 2001.a. sõlmis AS Eesti Telefon AS-iga

     Eniro Eesti 60% AS-i Teabeliin aktsiate müügilepingu.

     Aktsiate müügihinnaks oli 43.5 mln krooni. Tehingust

     saadud 32 mln kroonine kasum kajastub tütarettevõtetest

     saadud tuluna.

Ų    Võrreldes 2000. aastaga on konsolideeritud

     aruannetes muudetud dividendidelt arvestatud tulumaksu

     kajastamise põhimõtteid vastavalt IAS 12. Kui senini

     kajastati dividendidelt arvestatud tulumaks eelmiste

     perioodide jaotamata kasumist tehtud kuludena, siis

     alates 2001. aastast kajastatakse taoline kulu

     kasumiaruandes. Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt

     korrigeeritud ka 2000. aasta näitajaid.

Ų    Nii Eesti Telefon grupi kui EMT grupi tulusid ja

     kulusid on mõjutanud AS-i Eesti Telefon ja

     mobiilsideoperaatorite vahel 2001. aasta alguses sõlmitud

     uued sidumislepingud.



Eesti Telefon grupi üheksa kuu tulemusi on mõjutanud  nii

käesolevast   aastast   käivitunud   täielik   konkurents

fikseeritud   sideturul   kui  ka   emaettevõtte   suhtes

rakendatud  regulatoorsed  meetmed.   Grupi  üheksa   kuu

äritulud  moodustasid 2,197 mln krooni, kasvades  eelmise

aasta  sama perioodiga võrreldes 9%. Kasvu taga on paraku

eelnevalt  mainitud  reservide  likvideerimine  ja   uued

sidumislepingud.   Olulisematest   tulude   komponentides

kasvasid  AS-i Eesti Telefoni riigisiseste  kõnede  tulud

eelmise aastaga võrreldes 3%, tulud mobiilsidest  21%  ja

sissehelistamisteenuse tulud 48%.  Tulud  andmesidest  ja

internetiteenustest  kasvasid  eelmise  aasta   9   kuuga

võrreldes  136%.  Tulud  rahvusvahelistest  kõnedest   on

vähenenud  46%  ning põhiliinide tulud 7%. Viimase  kolme

kuu  jooksul  on stabiliseerunud Eesti Telefoni  turuosad

kõneside turul. Ettevõtte hinnangulistel andmetel  kuulus

talle   septembri  lõpu  seisuga  91%  kogu  kõneteenuste

turust,  91%  riigisiseste ja 76%  mobiilikõnede  turust.

Rahvusvaheliste  kõnede  osas hindab  Eesti  Telefon  oma

turuosa  71%, mis tähendab poolaasta tulemusega võrreldes

turuosa stabiliseerumist.



Kompenseerimaks    tulude    langust    traditsiooniliste

kõneteenuste  osas,  on Eesti Telefon jõuliselt  liikumas

rakendusrendi  ja IT-lahenduste turule. ASP  (Application

Service  Provider) ärimudeli alusel pakub  Eesti  Telefon

analüüsitarkvara      lahendust      Atlas       Oraakel,

kommunikatsiooni-  ja  grupitöötarkvara  lahendust  Atlas

Maestro, internetipõhist ajabroneerimisrakendust Atlas E-

administraator,     veebipõhist    raamatupidamistarkvara

renditeenust B24, e-poe rakenduste renti ning IP-põhiseid

kõnesidelahendusi ja kõnekäsitlussüsteeme.



Eesti  Telefon  grupi  tegevuskulud  ulatusid  1,499  mln

kroonini,  kasvades  aastaga  410  mln  krooni  ehk  38%,

millest  sidumistasude  kasv moodustas  343  mln  krooni.

Aasta  algusest  on  Eesti Telefon  Grupi  töötajate  arv

vähenenud   ligi  250  inimese  võrra,  mis  on,   seoses

koondamishüvitiste   maksmisega,  tänavu   tegevuskulusid

suurendanud.    Pikemas   perspektiivis    avaldab    see

tegevuskuludele  aga positiivset mõju. Grupi  üheksa  kuu

puhaskasum  oli  149  mln  krooni,  kahanedes   mullusega

võrreldes 59%.



EMT  grupi tulemused on jätkuvalt kasvanud. Grupi  üheksa

kuu  äritulud  moodustasid  1,626  mln  krooni,  kasvades

eelmise  aasta sama perioodiga võrreldes 282  mln  krooni

enk  21%,  millest sidumistasude kasv moodustas  213  mln

krooni. Kõige kiiremini kasvavateks tulude komponentideks

on  jätkuvalt tulud SMS-ist ja ettemaksega kõnekaartides.

Hiljutine ettemaksega kaartide promotsioonikampaania koos

sessoonsete  teguritega on viimastel  kuudel  soodustanud

uute   klientide   lisandumist  ja  teenuse   aktiivsemat

kasutamist.  Septembri lõpuks oli EMT-l kokku  376  tuhat

klienti,  kellest  125  tuhat  (33.3%)  olid  ettemaksega

kõnekardi   kasutajad  ja  251  tuhat  olid  lepingulised

kliendid.  Hinnanguliselt kasutasid EMT  teenuseid  55.5-

56.5%  Eesti  mobiilikasutajatest.  Tulenevalt  mitmetest

sooduskampaaniatest  on viimastel  kuudel  kliendi  kohta

teenitav   tulu   (ARPU)   veidi  langenud,   moodustades

septembris  436 krooni, ületades aga endiselt  2000.aasta

lõpu taset 398 krooni kliendi kohta kuus.



EMT  grupi  üheksa kuu tegevuskulud moodustasid  807  mln

krooni,  kasvades aastaga 165 mln krooni ehk 26%, millest

sidumistasude kasv moodustas 113 mln koorni. Grupi  kasum

enne  põhivara  amortisatsiooni ulatus 819  mln  kroonini

(kasv  17%),  seejuures hakkas kolmanda kvartali  jooksul

taas  tõusma kasumi marginaal ulatudes 52%-ni (50% 9  kuu

kokkuvõttes). Puhaskasumit teeniti üheksa kuu jooksul 595

mln  krooni,  17%  rohkem  kui 2000.aasta  sama  perioodi

jooksul.



Bilanss ja rahavood



Eesti  Telekom grupi bilansi maht septembri lõpu  seisuga

ulatus  4,147 mln kroonini, kahanedes aastaga  3%.  Grupi

varades   on   kasvanud  pikaajaliste   varade   osakaal.

Kohustuste    ja    omakapitali   osas    on    vähenenud

intressikandvad    võlakohustused.   20.juulil    2001.a.

lunastas  Eesti  Telekom 100 mln  krooni  ulatuses  aasta

varem  emiteeritud  võlakirju. Lisaks  sellele  on  aasta

algusest alates Eesti Telekom grupi poolt tagasi  makstud

89   mln   krooni   ulatuses  pikaajalisi  võlakohustusi.

Septembri  lõpu seisuga oli Eesti Telekom grupi  netovõla

suhe omakapitali –1.5%.



Grupi  9  kuu  rahavoog oli –414 mln  krooni.  Negatiivne

rahavoog kokku tulenes eelkõige –976 mln krooni suurusest

negatiivsest  rahavoost  finantstegevusest,  mis  tulenes

dividendide väljamaksmisest 756 mln krooni ulatuses  ning

võlakohustuste         tagasimaksetest.          Rahavoog

investeerimistegevusest oli –620 mln krooni ning rahavoog

äritegevusest 1,183 mln krooni.



Investeeringud



Üheksa  kuuga  investeeris Eesti Telekom  grupp  738  mln

krooni,  mis on 14% vähem kui aasta tagasi sama  perioodi

jooksul.  Võrreldes mullusega on investeeringud vähenenud

nii Eesti Telefon grupis kui ka EMT grupis.



Eesti  Telefon  grupp investeeris üheksa  kuuga  378  mln

krooni.  Põhiliinide arv 100 elaniku kohta oli  septembri

lõpu    seisuga   35.5   (301   liini   töötaja   kohta).

Digitaliseerituse  tase  oli  73.2%.   Jätkunud  on  ADSL

ühenduste  ülikiire kasv – Eesti Telefoni ADSL  ühenduste

koguarv oli septembri lõpu seisuga 13.8 tuhat, mis on üle

30  korra  rohkem,  kui eelmise aasta samal  ajal.  Aasta

lõpuks  loodab  Eesti Telefon kasvatada ADSL-i  klientide

arvu  17 tuhandeni, ehk 1.3 ühenduseni 100 elaniku kohta.

Kuna  ADSL-i  pole  tehniliselt võimalik  pakkuda  kõigis

piirkondades    ning    kõik    kliendid    ei     kasuta

internetiühendust  veel nii palju, et neile  ADSL-ühendus

ära   tasuks,   tõi   Eesti  Telefon  septembris   turule

internetiteenuse  Atlas  Nädalavahetus,   mis   võimaldab

nädalavahetustel  ja  riiklikel  pühadel   kuutasu   eest

piiramatult       minuti-      ja       kõnealustustasuta

intenetiühendust.



Tulenevalt muutunud ärikeskkonna tingimustest otsustas AS

Eesti  Telefon  nõukogu  augustis ettevõtte  2001.aastaks

kavandatud investeeringute mahtu 100-200 mln krooni võrra

vähendada,  suurendamaks ettevõtte kasumlikkust.  Sellest

sammust  tulenevalt väheneb ka kogu Eesti  Telekom  grupi

2001.aastaks planeeritud investeeringute maht 1.1-1.2 mld

kroonini.



Tegevuse efektiivistamise eesmärgiga on ka kavatsus  müüa

17  büroo-  ja  tehnoloogilist hoonet,  üldpinnaga  kokku

ligikaudu   21,500  ruutmeetrit.  Enamasti  on   tegemist

endiste      telefonijaamadega,     mida      piirkondade

digitaliseerimise   järel  enam  ei   vajata.   Müüdavate

objektide   hulka   kuulub  aga  ka  praegune   peakorter

Tallinnas. Eesti Telefon loodab mittevajalikest hoonetest

vabanemisega  saavutada  kokkuhoiu ekspluatatsioonikulude

vähenemise arvelt umbes 5 mln krooni aastas.



Efektiivsuse       tõstmiseks      ja      põhitegevusele

kontsenteerumiseks annab Eesti Telefon sel  aastal   kogu

letiteenindusfunktsiooni koos seniste teeninduskeskustega

üle   Hallo!  müügiketile,  mis  kuulub  Eesti   Telefoni

tütarettevõttele  AS  Telefonipood.  Samas  kahekordistub

muudatuse  tulemusena Eesti Telefoni kliente teenindavate

esinduste arv 39-ni.



EMT  grupi poolt investeeriti 2001.aasta üheksa kuuga 309

mln   krooni.   Üheks  olulisemaks  sammuks   vaadeldaval

perioodil  oli  GPRS  võrgu andmine kommertskasutusse  1.

juulist.  EMT  käivitas GPRS võrgu  esimese  operaatorina

Eestis  ning  teenust saab kasutada kõikjal  Eestis,  kus

saab  kasutada GSM-i. Esimese kolme kuu jooksul  on  GPRS

saanud   EMT   klientide   poolt   positiivse   vastuvõtu

osaliseks. Klientide arv on esialgu veel väike, kuid neid

lisandub aina kiiremini. Üheks taksituseks uute klientide

lisandumisel  on  senini olnud terminalidega  varustatuse

probleem,  mis  peaks aga lähitulevikus  lahenduma  Nokia

8310 müügile tulekuga.



EMT omalt poolt püüab GPRS-i arengule igati kaasa aidata.

Käivitunud   on   soodushinnakampaania,   mis   võimaldab

öötundidel   odavamalt   surfata.   Augustikuus   sõlmiti

strateegiline      partnerluslepe      Eesti      suurima

internetiportaaliga Delfi, mille alusel hakatakse ühiselt

arendama  mobiilseid internetilahendusi. Maikuust  alates

tegutseb    EMT    osalusel   rajatud   mobiilirakenduste

arenduskeskus Tallinna Tehnikaülikoolis, mis  on  esimene

omalaadne   õppe-   ja  arendustööks  loodud   mobiilside

testkeskkond  Eestis. Testkeskkond võimaldab modelleerida

GPRS  ja  UMTS mobiilsidevõrke. Kevadest alates käib  EMT

uue tehnoloogiakeskuse ehitus, kus hakkavad paiknema GPRS-

i  ja  tulevikus ka UMTS-i seadmed. Keskus peaks  valmima

tänavu novembris.



EMT käsitlebki GPRS-i kui vaheetappi üleminekul UMTS-ile.

Teede-   ja   sideministeerium  on   kolmanda   põlvkonna

litsentside            väljastamiseks            vajalike

telekommunikatsiooniseaduse  täienduste  ettevalmistamist

lõpetamas.  Seadusemuudatustega  sätestatakse   muuhulgas

litsentsikonkursi  põhimõtted, antakse valitsusele  õigus

konkursi    läbiviimise   korra    kehtestamiseks    ning

sätestatakse konkursil osalemise tasu suurus  ja  jaotus.

Hetkel  ei  ole  konkursil osalemise  tasu  suurust  veel

otsustatud.   Ministeeriumi  hinnangul   võiks   kolmanda

põlvkonna  mobiilside  litsentside väljastamise  konkursi

välja  kuulutada  detsembris või jaanuaris.  Eeldatavasti

väljastatakse  Eestis  nn.  iludusvõistluse  alusel  neli

kolmanda põlvkonna litsentsi. Kolmanda põlvkonna  reaalse

käivitamise ajaks on kavandatud 2003. või 2004.aastat.



Suhted regulaatoritega



Eesti  Telekom grupi majandustulemused 2001.aasta  9  kuu

jooksul   on   olnud   mõjutatud   mõneti   ootamatustest

arengutest  regulatoorses süsteemis  ning  regulatoorsete

meetmete  mõju jätkumist on alust eeldada  ka järgnevatel

perioodidel.



13.   veebruaril   2001.aastal  võttis  Riigikogu   vastu

telekommunikatsiooniseaduse  muutmise  seaduse,   millega

olulise turujõuga operaatoritele, st. 2001.a. AS-le Eesti

Telefon,     kehtestati    sidumisteenuste    tasumäärade

ülempiirid  31.detsembrini 2001.a.  Eesti  Telekom  grupi

seisukoht    antud   küsimuses   on,   et   sidumistasude

piirmäärade  kehtestamine  on  grupi  ettevõtete   suhtes

ebaõiglane.  Sellest  tulenevalt  vaidlustas   AS   Eesti

Telefon  kohtus ka Sideameti ettekirjutuse  18.aprillist,

millega    teda    kohustati   teistele    operaatoritele

kehtestatud sidumishindu alandama ja seadusega vastavusse

viima  ja  taotles ettekirjutuse täitmise peatamist  kuni

kohtuvaidluse   lõpuni.   Paraku   ei   rahuldatud   kuni

riigikohtuni    välja    jõudnud    vaidluses    taotlust

ettekirjutuse  peatamiseks,  mistõttu  firma  on   asunud

Sideameti   korralduse  täitmisele,  rakendades   selleks

allahindlust   oma   kulupõhistele   hindadele.    Mõnede

operaatoritega on uued sidumislepingud juba  sõlmitud  ja

mõnedega    sõlmimisel.    Ettevõte    prognoosib    uute

sidumislepingute  negatiivseks  mõjuks  käesoleva   aasta

finantstulemustele  umbes 18 mln  krooni.  Samas  ei  ole

erinevate  astmete  kohtud  võtnud  seisukohta   vaidluse

sisulises  küsimuses. Ettevõte ootab kohtupoolset  otsust

lähitulevikus.



1.aprillist  2001.a.  muutis  Eesti  Telefon  oma  kõnede

klassifikatsiooni ja tariife, asendades  senise  kohaliku

kõne  ja  kohaliku kaugekõne ühtse tariifiga  riigisisese

kõnega.   Seejuures   langetati   võrkude   sidumishindu,

ühtlustades  lõppkliendi- ja sidumishindade kuluarvestuse

metoodikat.   Kõigile  Eesti  operaatoritele   kehtestati

ühtsed   tariifid.   Loetletud  muudatusetele   reageeris

24.aprillil  2001.a. oma ettekirjutusega Konkurentsiamet,

milles   kohustati  Eesti  Telefoni  alates   1.aprillist

rakendama  oma  teenustele  madalamaid  hindu,   lähtudes

õiglasest         hinnakujundusest,        väljakujunenud

proportsionaalsetest suhetest hinnatõusu ja  tarbijahinna

kasvutempo   vahel   ning  omakapitali  aktsepteeritavast

tasemest   majandusest.   Konkurentsiamet   koostas    ka

protokolli  väidetava seaduserikkumise  kohta  ja  saatis

dokumendid  halduskohtusse,  kes  võib  Eesti  Telefonile

määrata   trahvi  kuni  5%  ulatuses  ettevõtte   2000.a.

realiseerimise  netokäibest ehk kuni  125.3  mln  krooni.

Eesti   Telefoni   seisukoht  antud  küsimuses   on,   et

nendepoolt kehtestatud tariifid on kulupõhised,  ettevõte

on         tariifide         rakendamisel         täitnud

telekommunikatsiooniseaduse  nõudeid  ega  saa   nõustuda

Konkurentsiameti     ettekirjutusega.     Ettevõte     on

ettekirjutuse ja protokolli kohtus vaidlustanud.



14. septembril 2001.a. teates Sideamet AS-le EMT ja AS-le

Eesti  Telefon kavatsusest tunnistada nad 2002.a. olulise

turujõuga ettevõteteks.



Nagu  ka käesoleval aastal, kavatsetakse AS Eesti Telefon

tunnistada  olulise  turujõuga ettevõtjaks  üldkasutatava

telefoniteenuse, püsiteenuse ja sidumisteenuse turul. AS-

i   EMT   kavatsetakse  esmakordselt  olulise   turujõuga

ettevõtjaks  kuulutada  üldkasutatava  sidumisteenuse  ja

mobiiltelefoniteenuse          turul.           Vastavalt

Telekommunikatsiooniseadusele  on  ettevõtetel  kahe  kuu

jooksul,  s.t. kuni 19. novembrini 2001.a.  aega  esitada

Sideametile  arvamus  enda olulise turujõuga  ettevõtjaks

tunnistamise  kohta  ning kuna  AS  EMT  leiab,  et  tema

tegevus  vaba  konkurentsi ja mobiilside  kiiret  arengut

Eestis   ei   ohusta,  kavatsetakse  Sideameti   kavatsus

vaidlustada



Lõpliku  otsuse olulise turujõuga ettevõtjate kohta  peab

Sideamet tegema 1. detsembriks 2001.a. Juhul, kui  ka  AS

EMT    2002.aastal    olulise    turujõuga    ettevõtjaks

kuulutatakse,   tähendab  see  täiendavaid  regulatsioone

sidumisteenuse osutamise ja kuluarvestuse osas, mis Eesti

Telekomi  hinnangul,  avaldaksid  negatiivset  mõju  kogu

grupi  finantstulemustele. Mõju täpset ulatust on  hetkel

raske  prognoosida,  kuid see võib  ulatuda  100-250  mln

kroonini.



Riigikogus  on vastu võetud asjaõigusseaduse  rakendamise

seadus,  mis  kohustab  Eesti  Telefoni  seadustama   oma

õigused  liinirajatiste omamiseks võõral maal. Hetkel  ei

ole  maaomanike võimalike nõuete katteks mingeid  reserve

tehtud.





Aktsionäride korraline üldkoososlek



23. mail 2001.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride

korraline  üldkoosolek. Koosolek kinnitas Eesti  Telekomi

2000.aasta   majandustulemused  ning   kasumi   jaotamise

ettepaneku.   Ettevõtte   A-seeria   aktsiate   omanikele

otsustati  maksta  korralisi dividende  4  krooni  aktsia

kohta   (kokku   550  mln  krooni  ehk   49%   2000.aasta

puhaskasumist). Lisaks sellele otsustati A-seeria  aktsia

omanikele  maksta erakorralisi dividende 1  kroon  ja  50

senti  aktsia  kohta  (kokku 206  mln  krooni).  B-seeria

aktsia omanikule maksti dividende 10 000 krooni.



Aktsionäride   üldkoosolek   andis   AS   Eesti   Telekom

juhatusele ka volitused kuni 5 protsendi AS Eesti Telekom

aktsiate tagasiostmiseks ühe aasta jooksul, st. kuni  23.

maini 2002.a.





Kadri Lensment

Juhatuse assistent

6 311 212