Eesti Telekom                 MAJANDUSTULEMUSED                 07.03.2002



KOMMENTAAR AUDITEERITUD TULEMUSTELE 2001



AS-i  Eesti  Telekom 2001.aasta konsolideeritud  aruanded

kajastavad järgmiste ettevõtete majandustulemusi:

·    AS Eesti Telekom – emafirma;

·    AS Eesti Telefon – AS-i Eesti Telekom 100%

tütarfirma;

·    AS EMT – AS-i Eesti Telekom 100% tütarfirma;

·    AS Telefonipood – AS-i Eesti Telefon 100%

tütarfirma;

·    AS Connecto – AS-i Eesti Telefon 100% tütarfirma;

·    AS Esmofon – AS-i EMT 100% tütarfirma;

·    AS Esmofon Tartu – AS-i Esmofon 100% tütarfirma;

·    AS Mobile Wholesales – AS-i EMT 100% tütarfirma.



Konsolideeritud    aruanded   on   koostatud    kooskõlas

rahvusvaheliste    raamatupidamise   standardite    (IAS)

põhimõtetega.



Audiitor  on sooritanud aruannete audiitorkontrolli  ning

andnud  projekti  vormis järeldusotsuse.  Kuna  AS  Eesti

Telekom  juhatus ei ole veel teinud dividendide  maksmise

ettepanekut,    on    audiitori   lõplik    järeldusotsus



allkirjastamata.



Põhilised  muudatused  aruannetes võrreldes  7.veebruaril

2002.a. avaldatud esialgsete tulemustega on järgmised:



1.   Investeering Reach-U Systems’is on alla hinnatud 7,8

     mln krooni (0,5 mln euro) võrra.

2.   Eesti Telefoni põhivarade mahakirjutamise lõplikuks

summaks kujunes 94 mln krooni (6 mln eurot) (esialgsetes

tulemustes 100 mln krooni (6,4 mln eurot)).

3.   Rahavoos investeerimistegevusse on aktsiate,

investeeringute jm. soetamine (-133 mln krooni ehk -8 mln

eurot) ja sissetulek investeeringute müügist (50 mln

krooni ehk 3 mln eurot) jagatud tütarettevõtete

soetamiseks (-14 mln krooni ehk -0,9 mln eurot) ja

sidusettevõtete soetamiseks (-6 mln krooni ehk –0,4 mln

eurot). Ülejäänud summa on lisatud rahale ja raha

ekvivalentidele.



Tulud, kulud ja kasum



Eesti  Telekom grupi 2001.aasta konsolideeritud  äritulud

moodustasid  4  285 mln krooni (274 mln eurot),  kasvades

2000.aastaga   võrreldes  8%.  Grupi  tegevuskasum   enne

põhivara  kulumit oli 1 931 mln krooni (123  mln  eurot),

kahanedes mullusega võrreldes 7%. Tegevuskasumi marginaal

oli 45%. Tegevuskulud kasvasid 2000.aastaga võrreldes 24%

2  354 mln kroonini (150 mln euroni). Eesti Telekom grupi

puhaskasum 2001.aastal oli 779 mln krooni (50 mln  eurot)

,  kahanedes  eelneva aastaga võrreldes 31%. Tulu  aktsia

kohta  teeniti  5,67 krooni (0,36 eurot). Konsolideeritud

majandusnäitajate    kujunemist    mõjutasid    järgmised

erakorralised tegurid:



  Ų    6. veebruaril 2001.a. esitas  OÜ Albufent Tallinna

     Linnakohtule avalduse, milles loobus tingimusteta oma 55

     mln  kroonisest (3,5 mln eurosest) hagist AS-i Eesti

     Telefoni vastu. 19.veebruaril lõpetas Tallinna Linnakohus

     oma määrusega menetluse antud kohtuasjas. Aastate jooksul

     oli AS Eesti Telefon moodustanud 46 mln krooni (2,9 mln

     euro) suuruse reservi antud nõude katteks, mille ta nüüd

     võis   läbi   kasumiaruande   (vähendades   kulusid)

     likvideerida;

Ų    11. aprillil 2001.a. sõlmis AS Eesti Telefon AS-iga

Eniro Eesti 60% AS-i Teabeliin aktsiate müügilepingu.

Aktsiate müügihinnaks oli 43,5 mln krooni (2,8 mln

eurot). Tehingust saadud 32 mln kroonine (2 mln eurone)

kasum kajastub tütarettevõtetest saadud tuluna.

Ų    Võrreldes 2000. aastaga on konsolideeritud

aruannetes muudetud dividendidelt arvestatud tulumaksu

kajastamise põhimõtteid vastavalt IAS 12. Kui senini

kajastati dividendidelt arvestatud tulumaks eelmiste

perioodide jaotamata kasumist tehtud kuludena, siis

alates 2001. aastast kajastatakse taoline kulu

kasumiaruandes. Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt

korrigeeritud ka 2000. aasta näitajaid.

Ų    Nii Eesti Telefon grupi kui EMT grupi tulusid ja

kulusid on oluliselt mõjutanud AS-i Eesti Telefon ja

mobiilsideoperaatorite vahel 2001. aasta alguses sõlmitud

uued sidumislepingud.

Ų    Esimesel konkurentsiaastal vaatas Eesti Telefon,

vastavalt IAS 36, oma varad üle ning kandis neid maha 94

mln krooni (6 mln euro) ulatuses.



AS-i  Eesti  Telefon, grupi fikseeritud side  operaatori,

jaoks oli aasta 2001 eriline. Fikseeritud sideturg avanes

2001.a.  1.jaanuarist  täielikult  konkurentsile.  Turule

sisenesid  mitmed uued operaatorid, tuues  kaasa  olulise

kõnetariifide languse. Eesti Telefon reageeris  toimuvale

muutes   ka  oma  tariifid  paindlikumaks,  tuues  turule

boonuspaketid  ja  viies  läbi  muid  edenduskampaaniaid.

Aasta  keskpaigas tariifde langustempo pidurdus  ning  ka

Eesti    Telefoni   turuosad   hakkasid   stabiliseeruma.

Ettevõtte hinnangulistel andmetel kuulus talle aasta lõpu

seisuga 91% kogu kõneteenuste turust, 90% riigisiseste ja

75%  mobiilikõnede  turust. Rahvusvaheliste  kõnede  osas

hindab Eesti Telefon oma turuosa 70%-le. Järjekordne samm

klientide sidumiseks ettevõttega toimus 2002.aasta algul,

mil  ettevõte  tuli  turule  uute  hinnapakettidega,  mis

võimaldavad   telefonikasutajatel,  nende  konkreetsetest

vajadustest    lähtuvalt,    sobivaimat    kuutasu     ja

minutitariifide  kombinatsioone  valida  ja  seeläbi  oma

kulutusi optimeerida.



Põhilistest  tulukategooriatest kasvasid  Eesti  Telefoni

riigisiseste   kõnede,  mobiilside   ja   dial-up   tulud

2000.aastaga võrreldes vastavalt 1%, 17% ja  21%.   Tulud

andmesidest  ja  Interneti  lahendustest  kasvasid  144%.

Rahvusvaheliste kõnede tulud kahanesid 46% ja põhiliinide

tulud 6%.



Tegevuse  efektiivistamise  eesmärgil  on  Eesti  Telefon

vaadanud üle oma kulutuste struktuuri. Kavas on  müüa  17

büroo-   ja   tehnoloogilist  hoonet,  üldpinnaga   kokku

ligikaudu   21,500  ruutmeetrit.  Enamasti  on   tegemist

endiste      telefonijaamadega,     mida      piirkondade

digitaliseerimise   järel  enam  ei   vajata.   Müüdavate

objektide   hulka   kuulub  aga  ka  praegune   peakorter

Tallinnas. Eesti Telefon loodab mittevajalikest hoonetest

vabanemisega  saavutada  kokkuhoiu ekspluatatsioonikulude

vähenemise  arvelt  umbes 5 mln krooni  (0,3  mln  eurot)

aastas.



Efektiivsuse       tõstmiseks      ja      põhitegevusele

kontsentreerumiseks    andis    Eesti    Telefon     kogu

letiteenindusfunktsiooni koos seniste teeninduskeskustega

üle   Hallo!  müügiketile,  mis  kuulub  Eesti   Telefoni

tütarettevõttele  AS  Telefonipood.  Samas  kahekordistus

muudatuse  tulemusena Eesti Telefoni kliente teenindavate

esinduste arv 39-ni.



AS-i  Eesti  telefon töötajate arv oli 2001.aasta  lõpuks

langenud 1 552-ni (detsembris 2000: 2 379).



Eesti  Telefon grupi konsolideeritud äritulud 2001.aastal

moodustasid  2  872 mln krooni (184 mln eurot),  kasvades

aastaga 7%.  Kasvust 204 mln krooni (13 mln eurot)  andis

sidumisteenuse  tulude tõus. Grupi tegevuskulud  kasvasid

31%  ulatudes  1  996  mln  kroonini  (127  mln  euroni).

Seejuures kasvasid sidumisteenusega seotud kulud 430  mln

krooni (27 mln eurot). Tegevuskasum enne põhivara kulumit

ja  puhaskasum olid 877 mln krooni (56 mln eurot)  ja  49

mln  krooni (3 mln eurot), kahanedes eelneva aasta suhtes

vastavalt  25% ja 88%.



Eesti  Sideameti  uurimuse andmetel oli  mobiiltelefonide

tihedus  Eestis 2001.aasta lõpuks jõudnud  52  telefonini

100  elaniku kohta. Sama allikas hindas AS-i  EMT  (Eesti

Telekom grupi mobiilside operaator) turuosaks 54%.  AS-il

EMT  oli  2001.a.  detsembri lõpus 382,7  tuhat  klienti.

Aasta  jooksul  kasvas klientide arv 54,3 tuhande  võrra.

Klientide   hulgas  oli  127  tuhat  ettemaksega   kaardi

kasutajat  (kasv  18,6 tuhat) ja 255,7 tuhat  lepingulist

klienti (kasv 35,7 tuhat). 2001.a. teeniti kliendi  kohta

tulu  452  krooni (28,9 eurot) kuus (2000.a.  449  krooni

(28,7 eurot) kuus).



EMT  grupi konsolideeritud äritulud moodustasid 2 217 mln

krooni  (142 mln eurot), kasvades 402 mln krooni (26  mln

eurot)  ehk 22%. Sellest kasvust 293 mln krooni  (19  mln

eurot)   moodustas   sidumistasude   kasv.   EMT    grupi

tegevuskulud  olid  1  143 mln  krooni  (73  mln  eurot),

kasvades  273 mln krooni (17 mln eurot) ehk 31%,  sellest

sidumistasude kasv  163 mln krooni (10 mln eurot).  Grupi

tegevuskasum  enne  põhivara kulumit  ulatus  1  074  mln

kroonini   (69   mln  eurot)  (kasv  14%).  Tegevuskasumi

marginaal  oli 48%. Aasta puhaskasum oli 757  mln  krooni

(48 mln eurot), kasvades aastaga 11%.



Bilanss ja rahavood



2001.aasta  detsembri  lõpu  seisuga  oli  Eesti  Telekom

grupil   varasid  4  236  mln  krooni  (271  mln   eurot)

(detsembris  2000:  4 620 mln krooni  (295  mln  eurot)).

Aastaga   vähenesid  nii  grupi  pika-  kui  lühiajalised

võlakohustused.   2001.a. juulis ostis AS  Eesti  Telekom

tagasi  100  mln krooni (6 mln euro) ulatuses  võlakirju.

Tehti ka nii graafikujärgseid kui ennetähtaegseid laenude

tagasimakseid.   Aasta  lõpus  oli  Eesti  Telekom  grupi

netovõla suhe omakapitali –9,0%.



Grupi rahavoog äritegevusest 2001.aastal oli tugev, 1 739

mln  krooni  (111  mln eurot). Raha ja raha  ekvivalendid

kokku  vähenesid  aasta jooksul 146  mln  krooni  (9  mln

eurot).  Negatiivne rahavooog tulenes 982 mln  kroonisest

(63   mln   eurosest)  finantstegevuse  rahavoost   (s.h.

dividendide  väljamaksest 756 mln krooni  (48  mln  euro)

ulatuses)   ja  903  mln  kroonisest  (58  mln  eurosest)

investeeringute rahavoost.



Investeeringud



Eesti  Telekom  grupp  investeeris  2001.aastal  971  mln

krooni  (62 mln eurot) (23% vähem kui 2000.a.). Seejuures

ei  ole  arvestatud  investeeringuid kommertspaberitesse.

Eesti  Telefon grupp investeeris 495 mln krooni  (32  mln

eurot)  ja  EMT  grupp  456 mln krooni  (29  mln  eurot).

Tegevuskeskkonnas  toimunud  muudatuste  tõttu   vähendas

Eesti   Telefon  oma  planeeritud  investeeringuid  aasta

jooksul   300   mln   krooni   (19   mln   euro)   võrra.

Investeeringute   vähendamise   eesmärgiks   oli    nende

efektiivsuse             tõstmine.             Põhiliseks

investeerimisvaldkonnaks olid Eesti Telefoni puhul  ADSL-

iga   seonduv.  Suurem  osa  EMT  investeeringutest  läks

tugijaamade ja –võrgu arendamisse ning infosüsteemidesse.



Detsembri  lõpus oli Eesti Telefoni põhiliinide  arv  100

elaniku  kohta 34,9 (detsembris 2000:35,9).  Liinide  arv

töötaja  kohta  oli  321. Digitaliseerituse  tase  tõusis

71,8%-ni  (detsembris  2000:  71,2%).  Aasta  lõpuks  oli

installeeritud 17 tuhat ADSL liini, mis annab  tiheduseks

1,2 liini 100 elaniku kohta.



Üheks   olulisimaks  investeerimisprojektiks  EMT   jaoks

2001.aastal  oli  GPRS. GPRS võrk anti  kommertskasutusse

2001.aasta juulis. Teenust saab kasutada kõikjal  Eestis,

kus  saab kasutada GSM-i. EMT püüab GPRS-i arengule igati

kaasa  aidata.  Maikuust  alates  tegutseb  EMT  osalusel

rajatud    mobiilirakenduste    arenduskeskus    Tallinna

Tehnikaülikoolis,  mis  on  esimene  omalaadne  õppe-  ja

arendustööks   loodud  mobiilside  testkeskkond   Eestis.

Testkeskkond   võimaldab  modelleerida   GPRS   ja   UMTS

mobiilsidevõrke.



Mõlemad  Eesti  Telekom  grupi  operaatorid  toetavad  ka

telekommunikatsioonikeskkonna arengut  Eestis  tervikuna.

16.veebruaril 2001.a. allkirjastasid Eesti  Telefon,  EMT

ja     kaks    suuremat    Eesti    kommertspanka    AS-i

Sertifitseerimiskeskus                   asutamislepingu.

Sertifitseerimiskeskus  hakkab  pakkuma   avaliku   võtme

infrastruktuuril  baseeruvaid sertifitseerimisega  seotud

teenuseid.      Põhikirjajärgselt      on      peamisteks

tegevusvaldkondadeks  sertifitseerimine  ja   ajatemplid.

Sertifitseerimiskeskuse rajamisse on investeeritud 12 mln

krooni  0,8 mln eurot), 3 mln krooni (0,2 mln eurot)  iga

osaleja   poolt.   2002.aasta  algul   muutis   Riigikogu

elektroonilised   ID  kaardid  kõigile  Eesti   elanikele

kohustuslikuks,   misläbi   tõusis   ka   PKI    projekti

aktuaalsus.



7.märtsil  2001.aastal  tulid  mitmed  Eesti  ettevõtted,

sealhulgas  ka  Eesti Telefon ja EMT ning valitsus  välja

projektiga  “Vaata maailmaö, mille eesmärgiks on  toetada

Interneti  kasutamist,  seeläbi  parandada  elukvaliteeti

Eestis   ja   tõsta  riigi  konkurentsivõimet   Euroopas.

Projektis    osalejad    kavatsevad    tõsta    Interneti

kasutustihedust  Eestis  kolme aastaga  74%-ni,  möödudes

seega  Interneti levikult Soomest. Nii Eesti Telefon  kui

EMT  investeerivad projekti kolme aasta  jooksul  30  mln

krooni (1,9 mln eurot).



2002.aasta  oluline projekt saab olema  UMTS.  Teede-  ja

sideministeerium   on   kolmanda  põlvkonna   litsentside

väljastamiseks    vajalike    telekommunikatsiooniseaduse

täienduste   ettevalmistamist   lõpetamas.   Eeldatavasti

väljastatakse  Eestis  nn.  iludusvõistluse  alusel  neli

kolmanda põlvkonna litsentsi. Kolmanda põlvkonna  reaalse

käivitamise ajaks on kavandatud 2003. või 2004.aastat.



Suhted regulaatoritega



2001.aasta  oli Eesti turul esimene täieliku  konkurentsi

aasta.  Kehtima  hakkas  rida  regulatiivseid  dokumente,

tuues  kaasa mitmeid vaidlusi nii operaatorite vahel  kui

järelvalveorganitega    nende    dokumentide    erinevast

tõlgendamisest tulenevalt.



13.   veebruaril   2001.aastal  võttis  Riigikogu   vastu

telekommunikatsiooniseaduse  muutmise  seaduse,   millega

olulise turujõuga operaatoritele, st. 2001.a. AS-le Eesti

Telefon,     kehtestati    sidumisteenuste    tasumäärade

ülempiirid  31.detsembrini 2001.a.  Eesti  Telekom  grupi

seisukoht    antud   küsimuses   on,   et   sidumistasude

piirmäärade  kehtestamine  on  grupi  ettevõtete   suhtes

ebaõiglane.  Sellest  tulenevalt  vaidlustas   AS   Eesti

Telefon  kohtus ka Sideameti ettekirjutuse  18.aprillist,

millega    teda    kohustati   teistele    operaatoritele

kehtestatud sidumishindu alandama ja seadusega vastavusse

viima  ja  taotles ettekirjutuse täitmise peatamist  kuni

kohtuvaidluse   lõpuni.   Paraku   ei   rahuldatud   kuni

riigikohtuni    välja    jõudnud    vaidluses    taotlust

ettekirjutuse   peatamiseks.  10.detsembril   2001.aastal

langetas   Tallinna  Halduskohus  vaidluses   Sideametiga

otsuse  Sideameti  kasuks. Eesti Telefon  oli  juba  enne

otsuse    langetamist    asunud   Sideameti    korralduse

täitmisele,    rakendades   selleks   allahindlust    oma

kulupõhistele  hindadele. Mõnede operaatoritega  on  uued

sidumislepingud juba sõlmitud ja mõnedega sõlmimisel.



Sideamet   tegi   21.  detsembril   AS-ile  Eesti Telefon

ettekirjutuse     2002.aasta      regionaalse     tasandi

sidumishinna    alandamiseks,  viimaks  neid   vastavusse

telekommunikatsiooniseaduse  ja   Vabariigi     Valitsuse

määrusega kinnitatud telekommunikatsioonivõrgu operaatori

poolt    kulude   arvestamise   ja   kulude    omistamise

metoodikaga.  Eesti Telefon kavatseb ettekirjutust  täita

ja alandada tariife 1 sendi võrra..



1.aprillist  2001.a.  muutis  Eesti  Telefon  oma  kõnede

klassifikatsiooni ja tariife, asendades  senise  kohaliku

kõne  ja  kohaliku kaugekõne ühtse tariifiga  riigisisese

kõnega.   Seejuures   langetati   võrkude   sidumishindu,

ühtlustades  lõppkliendi- ja sidumishindade kuluarvestuse

metoodikat.   Kõigile  Eesti  operaatoritele   kehtestati

ühtsed   tariifid.   Loetletud  muudatusetele   reageeris

24.aprillil  2001.a. oma ettekirjutusega Konkurentsiamet,

milles   kohustati  Eesti  Telefoni  alates   1.aprillist

rakendama  oma  teenustele  madalamaid  hindu,   lähtudes

õiglasest         hinnakujundusest,        väljakujunenud

proportsionaalsetest suhetest hinnatõusu ja  tarbijahinna

kasvutempo   vahel   ning  omakapitali   puhasrentaabluse

aktsepteeritavast  tasemest majandusest.  Konkurentsiamet

koostas ka protokolli väidetava seaduserikkumise kohta ja

saatis      dokumendid     halduskohtusse.      Vastavalt

konkurentsiseadusele saab kaubaturul valitseva  ettevõtja

seisundi  kuritarvitamise  eest määrata ka  trahvi   kuni

5%   ulatuses   trahvi määramise otsusele eelnenud  aasta

realiseerimise   netokäibest.   Eesti      Telefon     on

seisukohal,  et  võrgusisese kõne  baashind vahemikus  14

–  34  senti  (0,008-0,02 eurot) on kulupõhine.  Seetõttu

ei      nõustunud     Eesti    Telefon   Konkurentsiameti

ettekirjutusega    ja   vaidlustas    23.    mail    2001

ettekirjutuse    Tallinna      Halduskohtus.     Tallinna

Halduskohus  rahuldas  17.  jaanuaril  2002   AS-i  Eesti

Telefon  kaebuse tühistada Konkurentsiameti ettekirjutus,

millega  kohustati  Eesti  Telefoni rakendama  omahinnast

madalamat  võrgusisese kõne minutihinda.  Konkurentsiamet

on  Tallinna halduskohtu 17. jaanuari 2002. aasta  otsuse

edasi kaevanud.



13.novembril   2001.a.  kuulutati  AS  EMT   2002.aastaks

olulise     turujõuga     ettevõtjaks     üldkasutatavate

telekommunikatsiooniteenuste   turgudel.   EMT   otsustas

otsuse  kohtus vaidlustada kuna leidis, et see  ei  olnud

seadusega  kooskõlas. ning esitas  Tallinna Halduskohtule

halduskaebuse.  Halduskaebusega  koos  esitas   EMT    ka

taotluse    käskkirja    täitmise   peatamiseks,    mille

halduskohus oma 18.01.2002 määrusega rahuldas, kuna luges

EMT  taotluse põhjendatuks. AS-i EMT ei kuulutatud OTE-ks

sidumisteenuse  turul. 26.novembril 2001.aastal  kuulutas

Sidemaet   AS-i   Eesti   Telefon  2002.aastaks   olulise

turujõuga   ettevõtjaks   üldkasutatava   telefoniteenuse

turul,    üldkasutatava   püsiliiniteenuse    turul    ja

üldkasutatava sidumisteenuse turul.



Riigikogus  on vastu võetud asjaõigusseaduse  rakendamise

seadus,  mis  kohustab  Eesti  Telefoni  seadustama   oma

uigused  liinirajatiste omamiseks võõral maal. Hetkel  ei

ole  maaomanike võimalike nõuete katteks mingeid  reserve

tehtud.



Aktsiate tagasiostu optsioon



23. mail 2001.aastal toimus AS Eesti Telekom aktsionäride

korraline üldkoosolek. Aktsionäride üldkoosolek andis  AS

Eesti Telekom juhatusele ka volitused kuni 5 protsendi AS

Eesti Telekom aktsiate tagasiostmiseks ühe aasta jooksul,

st.  kuni  23.  maini 2002.a.  Tänaseni ei ole  AS  Eesti

Telekom õigust aktsiate tagasiostuks kasutanud.





Hille Võrk

Finantsjuht

6 272 460