Eesti Telekom                 MAJANDUSTULEMUSED           06.02.2003 09:00



2002.A. ESIALGSED TULEMUSED, EUR



6.veebruar 2003



        AS EESTI TELEKOM 2002.A. ESIALGSED TULEMUSED

                           

                            

                              



Eesti  juhtiv telekommunikatsiooniteenuste pakkuja, AS Eesti

Telekom,    avaldab   31.   detsembril   2002.a.    lõppenud

majandusaasta tulemused.





Olulisemad finantsnäitajad

                                  2002      2001 Muutus,

                                                       %

Äritulud, mln EUR                  296       274       8

Tegevuskasum         enne          136       123      10

põhivara

kulumit, mln EUR

Marginaal, %                        46        45        

Tegevuskasum, mln EUR               72        51      42

Marginaal, %                        24        19        

Kasum  enne maksustamist,           72        52      40

mln EUR

Perioodi puhaskasum,  mln           66        50      33

EUR

Tulu aktsia kohta, EUR            0,48      0,36      33

A-aktsiate arv             137 383 178   137 383 178       

                                             

Investeeringud, mln EUR             40        61     -34

Netovõla             suhe          -23        -9        

omakapitali, %

ROA, %                              24        18        

ROE, %                              30        22        





"2002.aasta  oli hea aasta," rõhutas juhatuse esimees,  Jaan

Männik, Eesti Telekom grupi tulemusi kommenteerides.





Täiendav informatsioon:



Krister Björkqvist,finantsdirektor

6 272 465



Hille Võrk, finantsjuht

6 272 460



JUHATUSE ESIMEHE ARUANNE





Tulud, kulud ja kasum



Eesti Telekom grupi äritulud 2002.aastal moodustasid 296 mln

eurot, kasvades aastaga 8%. Kasv tulenes eelkõige mobiilside

sektorist.  Samas, väga kiire oli ka andmeside tulude  kasv.

Tegevuskulud  olid 159 mln eurot, kasvades 6%. Tegevuskulude

kasvu tingis materjalide ja teenuste kallinemine, samas  kui

personalikulud mullusega võrreldes isegi langesid 4%.  Grupi

tegevuskasum  enne  põhivara  kulumit  oli  136  mln   eurot

kasvades  10%. Tegevuskasumi marginaal oli 46% (2001:  45%).

Kulum  kahanes  aastaga 12% moodustades 64 mln  eurot.  Tänu

tugevalt   positiivsele   rahavoole   ületasid   2002.aastal

finantstulud -kulusid 0,4 mln euroga (2001: -0,7 mln eurot).

Grupp tasus 2002.aastal aktsionäridele makstud dividendidelt

tulumaksu  6  mln eurot (2001: 2 mln eurot).  Eesti  Telekom

grupi  puhaskasum 2002.aastl oli 66 mln eurot ja tulu aktsia

kohta  0,48  eurot (2001.a. vastavalt 50 mln eurot  ja  0,36

eurot).



Puhaskasumi kujunemist mõjutanud erakorralised tegurid 2001.

ja 2002.aastal:



                      2002                    2001

Äritulud      AS    Eesti   Telefon  

              teenis     põhivarade

              realiseerimiskasumit

              4,0 mln eurot, mis on

              kajastatud      muude

              äritulude all

Tegevuskulud                         OÜ   Albufent  nõudega

                                     seotud  2,9 mln eurose

                                     reservi likvideerimine

                                     AS Eesti Telefon poolt

Tulu                                 AS-i Teabeliin müük AS

tütarettevõte                        Eesti  Telefon  poolt,

test                                 millest  saadi kasumit

                                     2,1 mln eurot

Kulum                                AS    Eesti    Telefon

                                     kandis            läbi

                                     amortisatsiooni   maha

                                     6,0     mln     krooni

                                     ulatuses varasid.



Eesti Telefon grupi 2002.aasta äritulud moodustasid 168  mln

eurot,  kahanedes aastaga 9%. Tegevuskulud  moodustasid  107

mln  eurot, kahanedes 16%. Grupi tegevuskasum enne  põhivara

kulumit  oli  61 mln eurot kasvades aastaga 10%. Märgatavalt

on   tõusnud  kulumieelse  tegevuskasumi  marginaal   -   31

protsendilt    2001.aastal   37   protsendile   2002.aastal,

seejuures  emaettevõtja, AS Eesti Telefon  marginaal  ulatus

isegi   40   protsendini.  Eesti  Telefon  grupi  puhaskasum

2002.aastal oli 18 mln eurot.



Eesti  Telefon  grupi äritulude langus tulenes  emaettevõtja

2002.aasta   tulemusest.   AS-i   Eesti   Telefon   äritulud

moodustasid  153  mln eurot, kahanedes aastaga  11%.  Tulude

vähenemine  on  tingitud  kõnesidetulude  langusest.   Tulud

riigisisestest  kõnedest vähenesid mullusega võrreldes  18%.

Langus on põhjustatud antud turu kogumahu vähenemisest - üha

rohkem  riigisiseseid  kõnesid tehakse  lauatelefoni  asemel

mobiiltelefoni  kasutades. Tulud rahvusvahelistest  kõnedest

vähenesid 7%, püsitelefonidelt mobiilivõrku tehtavate kõnede

tulud  langesid  8%  ning internetti sissehelistamise  tulud

42%.    Põhiosa   kõneside   tulude   kahanemisest    tingis

mobiilitransiidi vähenemine. Alates 2002.aastast  suunatakse

suur  osa mobiilikõnedest otse ühe operaatori võrgust  teise

operaatori  võrku  (vastavalt on kahanenud ka  mobiilikõnede

vahendamisega  seotud kulud). Eesti Telefoni  põhiliinitulud

kasvasid  2001.aastaga võrreldes 20% ning tulud  internetist

ja andmesidest 73%.



Eesti   Telefon  grupi  tegevuskulude  vähenemisel  mängisid

mobiilikõnede  vahendamisega seotud  osakukulude  vähenemise

kõrval olulist rolli ka personalikulud, mis seoses töötajate

arvu  vähenemisega  kahanesid aastaga 8%, sh.  emaettevõtjas

13%. Detsembri lõpus töötas grupis 1 999 töötajat (detsember

2001:  2  045). Emaettevõtja töötajate arv langes aastaga  1

552-lt 1 420-le.



2001.a.   turu   avanemisega   alguse   saanud   fikseeritud

operaatorite   vahelise  konkurentsi   intensiivsus   rauges

2002.aastal ning on preaguseks kujunenud pigem konkurentsiks

mobiilioperaatoritega.   AS-i  Eesti  Telefon  turuosad   on

stabiliseerunud.  Aasta lõpu seisuga  hindas  ettevõtja  oma

turuosaks  kõneminutitest kokku 89% (detsember  2001:  91%),

kohalike kõnede minutitest 88% (90%), rahvusvaheliste kõnede

minutitest  70%  (70%), mobiiltelefonidele tehtavate  kõnede

minutitest 75% (75%) ja sissehelistamisminutitest 95% (96%).



Erinevalt     emaettevõtjast     Eesti     Telefon     grupi

tütarettevõtjate      tulud      2002.aastal       kasvasid.

Klienditeeninduse  ja  müügivõrgu  optimeerimise   tulemusel

kasvasid  AS-i  Telefonipood äritulud 2002.aastal  12%  ning

tegevuskasum enne põhivara kulumit 39%. Connecto  grupi  (AS

Connecto ja SIA Connecto Latvia) äritulud kasvasid 23%  ning

tegevuskasum enne põhivara kulumit kasvas 48%. Detsembrikuus

allkirjastas  SIA  Connecto  Latvia  lepingu  Läti   suurima

telekommunikatsiooniettevõtte  SIA  Lattelekomiga.   Lepingu

alusel  hakkab SIA Connecto Latvia projekteerima ja  ehitama

Lattelekomi   fiiberoptilisi   ja   vaskkaablil   põhinevaid

telekommunikatsioonivõrke. Leping  annab  Connecto  Latviale

areneda  võrguehituse valdkonnas ning pakkuda projekteerimis

ja  ehitusteenuseid ka teistele Läti firmadele. AS  Connecto

sai  2002.aastal  kätte ISO sertifikaadi, mille  omamine  on

peaaegu standardtingimus riigihankekonkurssidel osalemiseks.



EMT  grupi  2002.aasta äritulud moodustasid 157  mln  eurot,

kasvades  aastaga 11%. Grupi tegevuskulud  ulatusid  81  mln

eurot  kasvades  10%. EMT grupi tegevuskasum  enne  põhivara

kulumit  oli  77  mln eurot ja tegevuskasumi marginaal  49%.

Grupi  2002.aasta  puhaskasum  oli  55  mln  eurot  kasvades

2001.aastaga võrreldes 13%.



Grupi  emaettevõtja AS EMT tulud kasvasid 2002.aastal 9%  ja

kulud  6%.  Kõige  kiiremini  kasvav  tulude  kategooria  on

jätkuvalt  SMS  ja andmeside, kus 2002.aasta tulud  ületasid

2001.aasta   tulemust  37%.  Oluline  kasv,  21%    oli   ka

ettemaksega  kaartidest  saadavate  tulude  osas.   Kasvasid

tulud   nii  kohalikest  kui  roaming-kõnedest.  Kuutasudest

saadav  tulu  püsis 2001.aasta tasemel. Kulude kasv  tulenes

eelkõige makstavate sidumistasude kasvust.



AS  EMT  klientide  arv 2002.aasta lõpu  seisuga  oli  427,5

tuhat,  sealhulgas 280,3 tuhat lepingulist klienti ja  147,2

ettemaksega  kaardi kasutajat. Aastaga kasvas klientide  arv

44,8  tuhande  võrra, sealhulgas lepinguliste klientide  arv

24,6  tuhande  ja  ettemaksega klientide  arv  20,2  tuhande

võrra.  Tuginedes Sideameti hinnangule, et Eesti  mobiilside

penetratsioon 2002.aasta septembris ulatus 61%-ni, peaks  AS

EMT  turuosa ulatuma 50%-ni. Keskmine kliendi kohta teenitav

tulu  2002.aasta  detsembris oli 27,0 eurot  ja  2002.aastal

keskmiselt  27,9 eurot (detsember 2001: 28,1 eurot,  2001.a.

keskmine 28,9 eurot). Detsembrikuine kliendi kohta teenitava

tulu  järsk  langus  tulenes  eelkõige  mitmetest  aastalõpu

kampaaniatest ja soodustariifides.



EMT  grupi  töötajate  arv 2002.a. tõusis.  Detsembri  lõpus

töötas    grupis   406   töötajat   (detsember    2001:384).

Emaettevõtja töötajate arv tõusis aastaga 293-lt 295-le.



Bilanss ja rahavood



Eesti Telekom grupil oli 2002.aasta lõpu seisuga varasid 284

mln  eurot  (2001.a. lõpp: 271 mln eurot).  Aastaga  vähenes

põhivara  25 mln euro võrra. Käibevara lisandus 37 mln  euro

eest. 5 mln euro võrra vähenesid grupi pika- ja lühiajalised

võlakohustused. Aasta lõpus oli grupi netovõlg -58 mln eurot

ja netovõla suhe omakapitali -23% .



Eesti  Telekom  grupi  raha  ja  selle  ekvivalentide   jääk

suurenes  2002.aasta  jooksul 32 mln  euro  võrra.  Rahavoog

äritegevusest  oli  121  mln eurot (2001:  111  mln  eurot).

Rahavoog  investeerimisse oli 34 mln  eurot  (2001:  58  mln

eurot).  Rahavoog finantseerimistegevusse moodustas  55  mln

eurot   (2001:   63   mln   eurot).   Dividendidena   maksti

aktsionäridele välja 48 mln eurot.



Investeeringud



2002.aastal  investeeris Eesti Telefon grupp  21  mln  eurot

(2001.a.  32  mln eurot).  AS-il Eesti Telefon  oli  2002.a.

lõpu seisuga kasutuses 465 121 põhiliini (tihedus 34,2 liini

100  elaniku kohta). Aastaga vähenes põhiliinide arv 36  600

võrra.     Põhiliinide    arv    on    vähenenud    eelkõige

analoogliinidest loobuvate eraklientide arvel,  äriklientide

kasutuses olevate liinide arv aga tõusis aastaga rohkem  kui

1200 võrra. Põhiliine töötaja kohta oli 328. 2002.a. jooksul

paidaldati  13,6  tuhat uut ADSL ühendust. Aasta  lõpus  oli

ADSL  ühenduste koguarv 30,482 ehk 2,2 ühendust 100  elaniku

kohta.



Mais  tegi  Eesti  Telefon  kogu  maailmale  kuuldavaks   ja

nähtavaks  Eurovisiooni  lauluvõistluse,  valmistades   ette

rahvusvahelise   side   36  Euroopa  riiki,   teleülekannete

edastamise  ning tervikliku sidelahenduse pressikeskuses  ja

kontserdipaigas  enam kui 1 000 inimesele. Traditsiooniliste

lahenduste   kõrval   kasutas  Eesti  Telefon   ka   uuemaid

telekommunikatsioonilahendusi,       näiteks        traadita

internetiühendusi   ning  kontserdi   veebiülekannet   Eesti

interneti  püsiühenduste kasutajatele. Eesti  Telekom  grupp

toetas  Eurovisiooni 0,5 mln euroga, millest  0,3  mln  euro

eest ehitati Eurovisioonile vajaminevaid lahendusi.



Septembris  lõppes oluline etapp üle-eestilises valguskaabli

põhivõrgu  ehituses, mille käigus ühendati valguskaablivõrku

kõik maakonnakeskused. Nüüdseks on kõik maakonnakeskused  ja

suuremad    linnad   ringide   põhimõttel   valguskaablitega

ühendatud,    mis   võimaldab   suuremate   rikete    korral

võrguliiklust ümber suunata ja vältida sidekatkestusi.



Novembri   lõpus  rajas  Eesti  Telefon  uue   üle-eestilise

andmeside magistraalvõrgu, mis on senisest 64 korda  kiirem.

Võrk  põhineb  DWDM  (Dense Wavelength  Division  Multiplex)

tehnoloogial  ning võimaldab pakkuda senisest  paindlikumalt

kvaliteetset andmesideedastust.



2002.aasta  veebruaris  lisandus Eesti  Telefon  gruppi  uus

firma.  Laiendamaks oma tegevust ka väljapoole Eestit soetas

grupi   tütarfirma   AS   Connecto  100%   Lätis   tegutseva

võrguehitusfirma  SIA  Connecto  Latvia  (endine  SIA  Link)

aktsiatest.



EMT  grupi  poolt  investeeriti 2002.aastal   19  mln  eurot

(2001:   29  mln  eurot).  Põhiosa  investeeringutest   läks

tugijaamade  ja  -võrgu  arendamisse ning  IT-süsteemidesse.

2002.aastal   hakati  klientidele  pakkuma  GPRS   roamingut

naaberriikides.   Turule   jõudsid  m-ühistranspordipiletid.

Aasta lõpus uuenes EMT elektrooniline iseteenindusbüroo.



Detsembrikuus  tõid AS EMT ja AS Eesti Telefon  koos  turule

üle-eestilise  traadita  internetiühenduse.   Uus   traadita

internetiühendus  võimaldab kasutada väga kiiret  internetti

WiFi  (Wireless Fidelity) levialades ning kõikjal üle  Eesti

väiksema kiirusega internetti GPRS-i vahendusel. Turvalisuse

tagamiseks   pakutakse  klientidele  lisaks  ka   virtuaalse

privaatvõrgu (IP-VPN) teenust.



Mõlemad   Eesti  Telekom grupi tütarettevõtjad investeerisid

täiendavalt 0,3 mln eurot AS-i Sertifitseerimiskeskus.



Muudatused telekommunikatsioonimaastikul

Fikseeritud side



Eesti  Telefoni  ootuste kohaselt kujuneb aasta  2003  Eesti

telekommunikatsioonisektoris murranguliseks. Möödunud  kümne

aasta   jooksul   oli   tähelepanu   keskmes   kõneside    -

telefonijärjekorra     likvideerimine,    digitaliseerimine,

kõnekvaliteedi     tõstmine,    hindade    tasakaalustumine.

Järgnevatel  aastatel muutub esmatähtsaks andmeside  ja  IP-

põhine info edastamine. Eesti Telefoni tulemustele tuginedes

on  Interneti  ja  andmeside  tulud  kasvanud  kahe  viimase

aastaga  kordades.  Interneti  välisühenduste  maht   kasvas

2002.aastal  kolm  korda,  ületades  esmakordselt   kõneside

välisühenduste  mahu.  Eesti  Telefoni  uus  andmeside  DWDM

magistraalvõrk  võimaldab andmesidemahtude mitmekümnekordset

kasvu.



Mobiilside

Viie   aasta   jooksul  jagasid  Eesti   mobiiliturgu   kolm

operaatorit  -  EMT, Radiolinja Eesti ja  Tele2.  2002.aasta

augustikuus teavitasid oma kavatsusest turule siseneda  kaks

uut   üritajat.  Kui  senised  operaatorid  on  igaüks   oma

füüsilise   võrgu   rajanud,  siis   uued   tulijad   jäävad

virtuaalseteks  operaatoriteks. Üks  uutest  tulijatest,  OÜ

Vertelson  Haldus,  kavatseb teistelt  operaatoritelt  hulgi

kõneaega  ostes hakata pakkuma teenuseid, mida  Eestis  seni

veel   ei   pakuta.   2002.aasta  lõpuks  reaalse   teenuste

pakkumiseni  veel  ei  jõutud.  Teine  uutest  sisenejatest,

Citygsm,   kavatseb   tuua  Radiolinja   võrgule   tuginedes

2003.aasta  alguses turule kõnekaardi, mis  võimaldaks  samu

teenuseid,  mida teiste operaatorite lepingulised paketidki.

Firma kavatseb aastaga hankida kuni 20 000 klienti.



Kolmanda  põlvkonna  mobiiltelefonivõrgu  tehniliste  lubade

väljastamine  Eestis  on  korduvalt  edasi  lükkunud.  Uueks

tõenäoliseks    tähtajaks    on    2003.aasta.    Riigikogus

arutluseloleva projekti kohaselt väljastatakse neli kolmanda

põlvkonna luba tähtajaga 10 aastat. Esimese etapina  tehtaks

otsepakkumine       Eestis       tegevusluba       omavatele

mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ühekordse  loatasuga  4,5

mln  eurot.  Teine etapp esimese etapis väljastamata  lubade

avalik  konkurss  alghinnaga 4,5  mln  eurot  luba.   Lubade

väljastamise tingimusteks on kohustus hiljemalt  seitsmendal

aastal  loa  väljastamisest  vähemalt  30  protsenti   Eesti

elanikkonda katva kolmanda põlvkonna võrgu käitamine.



AS  EMT  juhtkonna seisukoht antud küsimuses  on,  et  Eesti

väiksust arvestades oleks neli litsentsi liiga palju.  Nelja

litsentsi    väljastamine   piiraks    igale    operaatorile

planeeritava    sagedusriba    mahtu,    millega    kaasneks

investeeringute    efektiivsuse    langus    ja    hinnatõus

lõpptarbijatele.   Ka  teiste  operaatorite   esindajad   on

avaldanud arvamust, et otstarbekam oleks otsida teid  hoopis

ühise kolmanda põlvkonna võrgu rajamiseks.



Suhted regulaatoriga



Kontsessioonilepingu    lõpetamise   lepingust    tulenevate

kohustuste täitmine

29.detsembril 2000.a. sõlmisid Eesti Vabariik  ja  AS  Eesti

Telefon  kontsessioonilepingu  lõpetamise  lepingu,  millega

reguleeritakse ettevõtja ja riigi vaheliste suhete mõningaid

aspekte kuni 1.jaanuarini 2004.a. Nimetatud lepinguga võttis

AS   Eesti   Telefon  enesele  kohustuse   rahuldada   peale

28.veebruari   2003.a.   esitatavad   telefonitaotlused   95

protsendil   juhtudel  kahe  nädala  jooksul  vastava   arve

tasumisest ja likvideerima hiljemalt 28.veebruariks  2003.a.

enne antud lepingu allakirjutamist laekunud taotluste alusel

tekkinud  telefonitaotlejate  järjekorra.  Erandiks   mõlema

kohustuse  täitmisel  on  telefonitaotlused,  mille   kohene

rahuldamine pole võimalik AS-ist Eesti Telefon sõltumatutest

objektiivsetest asjaoludest tingituna.



Aastatel   2001   ja  2002  investeeris  AS  Eesti   Telefon

telefonijärjekorra   likvideerimiseks   1,1    mln    eurot.

2002.aasta   lõpuks   oli   lepingu   sõlmimisele   eelnenud

telefonijärjekord  kahanenud 24 290  rahuldamata  taotluselt

200-le,  mis loodetakse rahuldada 2003.aasta esimeste  kuude

jooksul.  Uued  laekuvad telefonitaotlused rahuldatakse  98%

juhtudest kümne tööpäeva jooksul.



Olulise turujõuga ettevõtjaks nimetamine

18.novembril  2002.a. tunnistas Sideamet  AS-i  EMT  2003-ks

aastaks    olulise   turujõuga   ettevõtjaks   üldkasutatava

mobiiltelefoniteenuse  turul. OTE-ks tunnistamist  põhjendas

Sideamet  sellega,  et EMT turuosa üleriigilises  piirkonnas

ületas Konkurentsitingimuste hindamise korras sätestatud OTE-

ks   tunnistamise   taseme  -  vähemalt  25%   üldkasutatava

mobiiltelefoniteenuste turu käibest. AS EMT oli  ka  2002.a.

olulise       turujõuga      ettevõtjaks       üldkasutatava

mobiiltelefoniteenuse turul



Samal  päeval  tunnistas Sideamet AS-i Eesti  Telefon  2003.

aastaks    olulise   turujõuga   ettevõtjaks   üldkasutatava

telefoniteenuse turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse  turul

ja   üldkasutatava  sidumisteenuse  turul.  Sideamet  võttis

olulise   turujõuga  ettevõtjate  määramisel  2003.  aastaks

aluseks  2001.aasta  turuosad.  ASi  Eesti  Telefon  turuosa

moodustas telefoniteenuse turu käibest 2001. aastal  89,22%,

püsiliiniteenuse turu käibest 72,84% ja sidumisteenuse  turu

käibest  59,02%.  AS Eesti Telefon oli  ka  2001.  ja  2002.

aastal    olulise    turujõuga    ettevõtja    üldkasutatava

telefoniteenuse turul, üldkasutatava püsiliiniteenuse  turul

ja üldkasutatava sidumisteenuse turul.



Kohtuvaidlus Konkurentsiametiga

Kogu  2002.aasta jooksul jätkus AS-i Eesti Telefon  kohtuasi

Konkurentsiametiga.  Konkurentsiamet   tegi   24.   aprillil

2001.a.    Eesti   Telefonile   konkurentsiseaduse    alusel

ettekirjutuse    mitte   rakendada   oma   võrgus    ühtsele

võrgusisesele  kõneteenusele  minutihinda  2,2  euro   senti

normaalajal,  1,8 euro senti soodusajal ja  0,9  euro  senti

öösel.  Konkurentsiamet  kohustas Eesti  Telefoni  rakendama

alates   1.   aprillist   2001.a.  kehtestatud   tariifidest

madalamat hinda.



Eesti  Telefoni seisukoht on, et võrgusisese  kõne  baashind

vahemikus  0,9-2,2  euro senti on kulupõhine.   Seetõttu  ei

nõustunud Eesti Telefon Konkurentsiameti ettekirjutusega  ja

vaidlustas 23. mail 2001.a. ettekirjutuse kohtus.  AS  Eesti

Telefon  võitis  esimese  ja  teise  astme  kohtutes,   kuid

Konkurentsiamet  kaebas  otsuse  edasi  Riigikohtusse,   kes

tühistas 18. detsembril 2002.a. varasemad kohtuotsused  ning

saatis  asja  uueks  läbivaatamiseks halduskohtule  (esimese

astme   kohus).   Riigikohus   leidis   oma   otsuses,    et

Konkurentsiameti   ettekirjutus   võrgusisese    kõneteenuse

minutihinna  osas  on  puudulik ning  antud  küsimuses  pole

võimalik  lõplikku seisukohta võtta, kuna esimese  ja  teise

astme   kohtud  pole  hinnanud  kõiki  tõendeid.  Riigikohus

leidis,  et  uuel  läbivaatamisel  tuleb  halduskohtul  asja

õigeks lahendamiseks menetlusse kaasata Sideamet.





Mobiiltelefonivõrkudesse kõne lõpetamise tasude alandamine

Sideamet     alustas    2002.aasta    novembris    menetlust

mobiiltelefonivõrku kõne lõpetamise sidumistasude alandamise

osas.  Sideamet  analüüsis mobiiltelefonivõrgu  operaatorite

sidumisteenuse tasusid ja jõudis järeldusele, et operaatorid

ei   ole   sidumistasude  arvutamisel  lähtunud  mõistlikust

kasumist,  nagu näeb ette telekommunikatsiooniseadus.  Eesti

mobiiltelefonioperaatorite  sidumisteenuse  tasus   sisalduv

kasumimäär    on    oluliselt   kõrgem   kui    välisriikide

mobiitelefonivõrgu operaatoritel. Sideameti hinnangul  looks

sidumistasude  alandamine eeldused  välisriikidest  Eestisse

tehtavate   kõnede  kvaliteedi  paranemisele  ja  hilisemale

jaehinna langusele. Menetlus jätkub 2003.aastal.



Aktsionäride üldkoosolek



17.mail  2002.aastal  toimus AS Eesti  Telekom  aktsionäride

korraline  üldkoosolek.  Koosolek  kinnitas  Eesti  Telekomi

2001.aasta    majandustulemused   ning   kasumi    jaotamise

ettepaneku. Ettevõtte A-seeria aktsiate omanikele  otsustati

maksta dividende 0,35 eurot aktsia kohta (kokku 48 mln eurot

ehk 97% 2001.aasta puhaskasumist). B-seeria aktsia omanikule

maksti  dividende 639 eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride

nimekiri  fikseeriti 5.juunil ning dividendid  maksti  välja

19.juunil 2002.aastal.



Üldkoosolek andis ettevõtte juhatusele volitused  ühe  aasta

jooksul  omandada AS Eesti Telekom A-aktsiaid selliselt,  et

AS-ile  Eesti  Telekom kuuluvate oma aktsiate  nimiväärtuste

summa  ei  ületa  seadusega lubatud piiri ning  aktsia  eest

tasutav  summa ei ole suurem kui A-aktsia omandamise  päeval

Tallinna  Börsil  AS  Eesti Telekom  A-aktsia  eest  tasutud

kõrgeim  hind. Igaks aktsiate tagasiostuks on vajalik  Eesti

Telekomi nõukogu heakskiit. Tänase kuupäeva seisuga  ei  ole

aktsiaid tagasi ostetud.



Muudatus omanike struktuuris



26.märtsil     2002.aastal    teatasid    Eesti     Telekomi

strateegilised  partnerid  Soome  Sonera  ja  Rootsi   Telia

ühinemisest.  9.detsembril 2002.aastal sai  ühinemine  teoks

ning  ühinenud  ettevõte alustas tegevust  TeliaSonera  nime

all.



TeliaSoner  osalus  AS-is Eesti Telekom  on  49%.  Vastavalt

1998.aasta  detsembris  sõlmitud aktsionäride  lepingule  ei

tohi  TeliaSonera osalus AS-is Eesti Telekom tõusta üle  49%

enne viie aasta möödumist nimetatud lepingu jõustumisest või

päeva,  mil  Eesti riigi osalus AS-is Eesti  Telekom  langeb

alla 10%.



Definitsioonid



Netovõlg -  pika- ja lühiajaline võlg, miinus raha  ja  raha

ekvivalendid ja lühiajalised investeeringud

ROA - perioodi puhaskasumi suhe perioodi keskmisesse

aktivate arvu

ROE -  maksustamiseelse kasumi suhe perioodi keskmisesse

omakapitali



Kasutatud Läti lati ja euro kursid

31.jaanuar, 2002 (SIA Connecto Latvia soetuskurss): 1 LVL =

1,8001 EUR

31.detsember 2002: 1 LVL = 1,6294 EUR



AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD

KASUMIARUANNE

Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)



                                    2002       2001

                                                   

Äritulud                                 

Realiseerimise netokäive         285 513    265 516

Lõpetamata toodangu varude            47         34

jääkide muutus

Kapitaliseeritud väljaminekud      4 179      5 568

oma tarbeks põhivara

valmistamisel

Muud äritulud                      5 863      2 714

Äritulud kokku                   295 602    273 832

                                                   

Tegevuskulud                                       

Toore, materjal, kaubad ja        91 881     82 492

teenused

Mitmesugused tegevuskulud         32 002     31 634

Tööjõukulud                       32 779     34 177

Muud ärikulud                      2 733      2 117

Tegevuskulud kokku               159 395    150 420

                                                   

Tegevuskasum enne põhivara       136 207    123 412

kulumit

                                                   

Kulum                             63 988     72 582

                                                   

Tegevuskasum                      72 219     50 830

                                                   

Finantstulu / -kulu tütar- ja       -353      1 715

sidusettevõtjatest (neto)

Muud finantstulud / -kulud           393       -749

(neto)

                                                   

Kasum enne tulumaksustamist       72 259     51 796

                                                   

Dividendide tulumaks               5 835      1 977

                                                   

Maksustamisjärgne kasum           66 424     49 819

                                                   

Vähemusosa                             0         36

                                                   

Puhaskasum korralisest            66 424     49 783

tegevusest

                                                   

Perioodi puhaskasum               66 424     49 783

                                         

Tulu aktsia kohta                        

Baastulu aktsia kohta               0.48       0.36

(eurodes)

Lahustatud tulu aktsia kohta        0.48       0.36

(eurodes)



AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD

BILANSS

Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)



                                   2002        2001

                                                   

AKTIVA                                   

Käibevara                                

Raha ja raha ekvivalendid        61 532      29 669

Nõuded ostjate vastu, neto       27 328      25 777

Mitmesugused nõuded               1 086         685

Viitlaekumised                    7 994       6 342

Ettemakstud tulevaste             4 455       1 800

perioodide kulud

Varud                             5 949       6 648

Kokku käibevara                 108 344      70 921

                                         

Põhivara                                 

Pikaajalised                      1 729       1 692

finantsinvesteeringud

Materiaalne põhivara, neto      170 814     194 538

Immateriaalne põhivara, neto      2 719       3 588

Kokku põhivara                  175 262     199 818

                                                   

KOKKU AKTIVA                    283 606     270 739

                                         

OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED                 

Lühiajalised kohustused                  

Võlakohustused                    2 282       5 635

Ostjate ettemaksed kaupade ja       184         590

teenuste eest

Võlad hankijatele                15 611      16 677

Mitmesugused võlad                    0          11

Maksuvõlad                        1 885       2 090

Viitvõlad                        12 067       9 756

Lühiajalised eraldised            1 028       1 117

Muud ettemakstud tulevaste           94         661

perioodide tulud

Kokku lühiajalised kohustused    33 151      36 537

                                         

Pikaajalised kohustused                  

Pikaajalised võlakohustused       1 263       3 139

Muud pikaajalised võlad               0           0

Kokku pikaajalised kohustused     1 263       3 139

                                         

Omakapital                               

Aktsiakapital                    87 804      87 804

Aa˛io                            19 810      19 810

Kohustuslik reservkapital         8 781       8 781

Eelmiste perioodide jaotamata    66 375      64 885

kasum









Perioodi puhaskasum              66 424      49 783

Realiseerimata kursivahed            -2           0

Kokku omakapital                249 192     231 063

                                         

KOKKU OMAKAPITAL JA             283 606     270 739

KOHUSTUSED



AS EESTI TELEKOM JA TÜTARETTEVÕTJAD

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Finantsaruanded on koostatud tuhandetes eurodes (EUR)



                                      2002       2001

Rahavoog äritegevusest                     

Kasum enne tulumaksustamist ja      72 259     51 796

vähemusosalust

Korrigeerimised:                           

 Põhivara kulum                     63 988     72 582

 Kasum/kahjum  põhivara             -3 499         94

müügist ja mahakandmisest

 Tulu/ kulu tütar- ja                  353     -1 715

sidusettevõtetest

 Kasum (-) / kahjum                      0        500

(+)investeeringute

ümberhindlusest

 Intressidtulu/ kulu (neto)         -1 060       -196

 Muud mitterahalised                   -15        -19

korrigeerimised

Tegevuskasum enne käibekapitali    132 026    123 042

muutusi

                                           

 Lühiajaliste nõuete muutus         -5 419     -3 618

 Varude muutus                         768      2 889

 Lühiajaliste kohustuste              -230    -10 188

muutus

Korrigeeritud rahavood             127 145    112 125

äritegevusest

 Tasutud intressid                    -490       -970

 Makstud ettevõtte tulumaks         -5 835          0

Rahavoog äritegevusest kokku       120 820    111 155

                                           

Rahavoog                                   

investeerimistegevusest

Põhivara soetus                    -37 869    -58 454

Ostetud litsentsid                  -2 153     -2 296

Aktsiate, investeeringute jm.         -639     -1 406

soetamine

Sissetulek põhivara müügist          5 459        730

Sissetulek investeeringute               0          0

müügist

Sissetulek tütar- ja                     0      2 780

sidusettevõtete müügist

Välja antud laenud                     -27       -305

Tagastatud laenud                        4          5

Saadud dividendid                        6         12

Saadud intressid                     1 070      1 245

Rahavoog                           -34 149    -57 689

investeerimistegevusest kokku

                                           

Rahavoog finantstegevusest                 

Konverteeritavate pikaajaliste          31         28

võlakirjade emiteerimine

Konverteeritavate pikaajaliste          -1         -1

võlakirjade tagasimaksmine

Mittekonverteeritavate                   0     -6 391

lühiajaliste kohustuste

tagasimaksmine

Mittekonverteeritavate                  35          0

pikaajaliste kohustuste võtmine

Mittekonverteeritavate                -380       -334

pikaajaliste kohustuste

tagasimaksmine

Pikaajaliste laenude                -5 064     -6 713

tagasimaksmine

Liisingkohustuste võtmine                0          0

Liisingkohustuste tasumine          -1 136     -1 063

Lühiajaliste laenude võtmine             0      5 000

Lühiajaliste laenude                     0     -5 000

tagasimaksmine

Makstud dividendid                 -48 293    -48 293

Rahavoog finantstegevusest         -54 808    -62 767

kokku

Raha ja ekvivalentide               31 863     -9 301

suurenemine/ -vähenemine

                                           

Raha ja raha ekvivalendid aasta     29 669     38 970

alguses

Raha ja raha ekvivalendid           61 532     29 669

perioodi lõpus





Hille Võrk

Finantsjuht

6272460