Last update: 30.11.2024 02:24 (GMT+2)
Klementi MAJANDUSTULEMUSED 28.02.2003
ESIALGSED MAJANDUSTULEMUSED 2002
AS Klementi põhitegevusalaks on naisterõivaste disain, müük ja
tootmine. Lisaks põhitegevusele osutab ettevõtte õmbluse
allhanketeenust.
Ettevõtte põhilisteks müügiturgudeks on Baltikum ja Põhjamaad.
AS Klementi kontserni kuulus seisuga 31.12.2002 lisaks
emaettevõttele kaks tütarettevõtet.
-Klementi Trading OY osalus 100% - põhitegevus:hulgikaubandus
-UAB Klementi Vilnius osalus 100% - põhitegevus:jaekaubandus
» OLULISEMAD SÜNDMUSED 2002. AASTAL
2002. aasta tähistas AS Klementi jaoks suurte muudatuste
algust. 21. aprillil 2002.a. kuulutati välja AS Klementi
suurtellija ja emaettevõtte P.T.A. Group OY pankrot. P.T.A.
Group OY’le osutatav teenuste maht oli 2001. aastal 19,8 milj.
krooni (1,3 milj. eurot) ehk 17,8% Klementi käibest. P.T.A.
Group OY omas pankroti väljakuulutamise hetkel 79,08% osalust
AS-s Klementi.
Emaettevõtte pankrot tekitas lühiajalist tagasilööki ka AS
Klementi majandustegevusele.
12. juulil 2002.a. omandas Eesti riskikapitalifirma Alta
Capital koos kaasinvestoritega P.T.A. osaluse AS-s Klementi.
Samaaegselt ostis AS Klementi P.T.A. Group OY’le kuulunud
rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgid (PTA, Avenue, MalliMari,
MasterCoat, ClubLine ja Piretta).
Kaubamärkide ning kliendisuhete omandamine lõi AS-le Klementi
kui moetööstusettevõttele võimaluse kasvatada oluliselt
Põhjamaade suunalist eksporti. Arvestades tootearenduseks ja
hulgimüügi eelmüügiks vajalikku ajafaktorit kajastub omandatud
kaubamärkide mõju täies mahus alles 2003.aasta
sügiskollektsioonide müüginumbrites.
Tuumikaktsionäri vahetusega on muutunud ka AS Klementi
ärifilosoofia ja strateegia. Uute eesmärkide elluviimiseks on
loodud uus teotahteline meeskond ja alustatud ettevõtte
saneerimisega.
Ettevõtte uue juhtkonna moodustavad:
Toomas Leis - juhatuse esimees
Anu Kudeviita - jaemüügidirektor
Leif Hill - moekaubanduse juht
Johanna Leppäaho - moekaubanduse kontroller
Katrin Kuldma - loovdirektor
Mare-Ann Perkmann - tootmisdirektor
Liili Kaska - finantsjuht
Erik Haavamäe - finantskontroller
Ettevõtte restruktureerimise käigus on ümber hinnatud firma
varasid ja tegevust lähtudes raamatupidamise heast tavast ja
konservatiivsuse printsiibist. Ümberhindamise tulemusena peaks
2002. aasta lõpu seisuga koostatud bilanss õiglasemalt ja
objektiivsemalt peegeldama ettevõtte tegelikku finantsseisu.
» EESMÄRGID
AS Klementi põhieesmärgiks on senise tootmiskeskse juhtimise
ja filosoofia asendamine kliendikeskse lähenemisega.
Uuenenud Klementi prioriteediks on olla avatum ja investori
jaoks läbipaistvam.
Fookus on kahe tugeva kaubamärgi, s.o. PTA ja Klementi
arendamisel. Klementi kaubamärk on suunatud Baltikumi turule
ning müügikanaliks oma jaekaubandus. PTA kaubamärgi
sihtturuks on nii Põhjamaad kui Baltikum ja müügikanaliks
hulgikaubandus.
Hetkel omab AS Klementi kinnisvarakompleksi üldpinnaga 17500
ruutmeetrit. Ettevõtte omavajadus sellest on ligi 60%. Kuna
kinnisvara haldamine ja arendamine ei kuulu AS Klementi
põhitegevuste hulka, siis on plaanis kinnisvarakompleks
käesoleval aastal müüa ja põhitegevuseks vajalik tootmis- ja
administratiivpind rentida.
Alates 2003. aastast on ettevõte jaotatud kolmeks eraldi
seisvaks kasumikeskuseks: Jaekaubandus, Moekaubandus ja
Tootmine. Neid kolme kasumikeskust koordineerib ja teenindab
Üldjuhtimine. Uue kasumikeskustel põhineva organisatsiooni
struktuuri idee on muuta ettevõte paindlikumaks ja
majanduslikult efektiivsemaks.
Jaekaubanduse kasumikeskuse eesmärgiks on uue
jaekontseptsiooni väljatöötamine ja lansseerimine. Uus
jaekontseptsioon on positsioneeritud keskmise ja madalama
sissetulekuga 'mainstream' kliendile. Määravateks teguriteks
on kaupluste asukoht, suurus ning interjööri vastavus
kollektsioonile. 2002. aasta neljandas kvartalis alustati
kaupluste optimiseerimisega. Antud hetkeks on 4 ebaefektiivset
kauplust suletud ning avatud 1 uus. 2003. aasta esimeses
kvartalis on kavandatud laienemine läbi uue tütarfirma Läti
turule. Eesmärk on tekitada ühtne kogu Baltikumi kattev
kauplustevõrk. 2003. aasta lõpuks peaks kaupluste müügipind
kasvama 3650 ruutmeetrini. Rõhuasetus on agressiivsemal
hinnapoliitikal ja laovarude optimaalsemal juhtimisel.
Moekaubanduse kasumikeskuse eesmärgiks on PTA kaubamärgi
hulgimüügi klientide tagasivõitmine Põhjamaades ning
laienemine Baltikumi hulgiturule. Hulgimüügilepingud on
sõlmitud muuhulgas ka kõige strateegilistemate klientidega nagu
Åhlens, NK, MQ ja SAKS Rootsis ning Stockmann, Sokos, Halonen,
Alexi 13 ja Tradeka Soomes. AS Klementi kaubamärkide all
toodetavaid naisterõivaid müüvad Põhjamaades alates 2003.a.
sügishooajast üle 200 kaupluse.
Tootmise kasumikeskuse põhiülesanneteks on tootmisprotsessi
kiiruse ja efektiivsuse parandamine ning aktiivsem
müügitegevus. Ettevõtte uus strateegia näeb ette senise
lihtsakoelise allhanke ehk CMT (cutting, making, trimming)
teenuse järk-järgulist asendumist kompleksema täisteenuse
pakkumisega (alates tooearendusest ja materjali hankest kuni
valmistoodangu logistikani).
Üldjuhtimise suurimaks väljakutseks 2003. aastal on uue
paindlikuma ja operatiivsemat juhtimisarvestust võimaldava
infosüsteemi väljatöötamine.
» KOMMENTAARID ESIALGSETELE MAJANDUSTULEMUSTELE
» MÜÜGIANALÜÜS
IV KVARTAL
AS Klementi kontserni 2002.a. neljanda kvartali auditeerimata
konsolideeritud netokäibeks kujunes 37,7 milj. krooni (2,4
milj. eurot). Kasv võrreldes 2001.a. sama perioodiga oli 5,8
milj. krooni (0,4 milj. euro) ehk 18,1%.
2002.a. neljanda kvartali käibest andis 81% rõivakauba müük.
Enim, s.o. 4 korda kasvas rõivakauba müük Põhjamaades.
Neljanda kvartali rõivakauba müük jagunes turgude lõikes
järgmiselt:
2002.a. 2001.a. 2002.a. 2001.a. 02/01
milj.kr. milj.kr. milj.eur milj.eur muutus
Eesti 19,1 15,8 1,3 1,0 21%
Läti, Leedu 4,5 4,9 0,2 0,3 -8%
Soome, Rootsi 6,9 1,7 0,4 0,1 306%
Teised riigid - - - - -
Kokku 30,5 22,4 1,9 1,4 36%
2002. AASTA
AS Klementi kontserni 2002.a. auditeerimata konsolideeritud
netokäive oli 133,3 milj. krooni (8,5 milj. eurot). Võrreldes
2001. aastaga kasvas käive 20,5% ehk 22,7 milj. krooni
(1,4 milj. euro) võrra. Eksport moodustas 73,3 milj. krooni
(4,7 milj. eurot) ehk 55,02% netokäibest.
Aasta jooksul muutus oluliselt käibe struktuur.
Rõivakauba osakaal netokäibes tõusis 74,1%-ni
(2001. aastal 63,6%).
Käive 2002.aastal 98,7 milj. krooni (6,3 milj. eurot);
kasv 40,4%
Allhanke osakaal vähenes samal perioodil 22,8%-ni
(2001. aastal 32,2%).
Käive 2002.aastal 30,4 milj. krooni (1,9 milj. eurot);
vähenemine 14,6%
Muu müügi osakaal vähenes 3,1%-ni (2001. aastal 4,2%)
Käive 2002.aastal 4,2 milj. krooni (0,3 milj. eurot);
vähenemine 11,0%
Rõivakauba müük suurenes aastaga 40,4%, Põhjamaade müük kasvas
sealjuures 2.1 korda. Muutused käibe struktuuris ning
Põhjamaade müügi kasv olid tingitud eeskätt P.T.A. Group OY
pankrotipesalt omandatud sügiskollektsioonide realiseerimisega.
12 kuu rõivakauba müük jagunes turgude lõikes järgmiselt:
2002.a. 2001.a. 2002.a. 2001.a. 02/01
milj.kr. milj.kr. milj.eur milj.eur muutus
Eesti 53,7 44,5 3,5 2,8 21%
Läti, Leedu 17,5 12,0 1,1 0,8 46%
Soome, Rootsi 27,0 12,7 1,7 0,8 113%
Teised riigid 0,5 1,1 0,0 0,1 -55%
Kokku 98,7 70,3 6,3 4,5 40%
» KASUMIANALÜÜS
AS Klementi kontserni 2002.a. neljanda kvartali kahjum oli
16,7 milj. krooni (1,1 milj. eurot). Eelmise aasta sama
perioodi kasum oli 0,8 milj. krooni (0,05 milj. eurot).
2002.a. neljandas kvartalis vahetus suures osas ettevõtte
juhtkond. Uue juhtkonna arusaam tegevuse hindamise
arvestuspõhimõtetest erineb oluliselt vana juhtkonna poolt
rakendatust. 2002.a. neljanda kvartali kahjumi peamiseks
põhjuseks ongi uute arvestuspõhimõtete rakendamine eesmärgiga
muuta ettevõtte bilanss senisest enam läbipaistvamaks.
Neljandas kvartalis hinnati varusid (eelmiste perioodide
realiseerimata kollektsioone ja materjale) alla 6,5 milj.
krooni (0,4 milj. euro) ulatuses. Lisaks mõjutas 2002.a.
neljanda kvartali tulemust 3,4 milj. krooni (0,2 milj. eurot)
ulatuses ka augustis 2002 alustatud Põhjamaade müügistruktuuri
väljaarendamisega seotud kulud.
2002.a. majandustegevuse lõpptulemuseks kujunes kahjum 31,9
milj. krooni (2,0 milj. eurot) Eelmise aasta kasum oli 1,0
milj. krooni (0,06 milj. eurot).
Kahjum oli tingitud alljärgnevatest asjaoludest:
-P.T.A. Group OY pankroti ja omaniku vahetusega kaasnes
ühekordse iseloomuga otseseid kulusid summas 6,4 milj. krooni
(0,4 milj. eurot). Kaudselt mõjutas 2002.a. tulemust ka P.T.A.
Group OY kui suurtellija ärajäämisest katmata jäänud
tellimuste maht.
-Laovarudes sisaldus hulganisti seisma jäänud ja seniajani
alla hindamata vanu tooteid aastatest 1999, 2000 ja 2001.
Allahindluse tulemusena saadi kahjumit 10,5 milj. krooni
(0,7 milj. eurot). Samas osutus läbi viidud laomüügi kampaania
korda läinuks, sest eelnevatest aastatest pärinenud ja lattu
seisma jäänud tooted õnnestus edukalt realiseerida, mille
tulemusena vähenes laovarude jääk 2002. a. lõpuks kolmandiku
võrra.
-Põhjamaade müügistruktuuri väljarendamisega seotud
üldkulud olid 4,8 milj. krooni (0,3 milj. eurot).
-Leedu kaupluste ebapiisav juhtimis- ja turundustegevus
tekitas antud turul 2,8 milj. krooni (0,2 milj. euro) suuruse
kahjumi. Aasta lõpul vahetus ka Leedu tütarfirma juhtkond.
-Uue meeskonna loomise ja organisatsiooni efektiivsemaks
muutmisega kaasnes vallandustoetusi summas 1,2 milj. krooni
(0,1 milj. eurot).
» BILANSIANALÜÜS
AS Klementi konsolideeritud bilansimaht seisuga 31.12.02 oli
127,2 milj. krooni (8,1 milj. eurot). Bilansi aktivas
vähenesid varud 13,3 milj. krooni (0,9 milj. euro) võrra.
Oluliselt on muutunud varude ajaline struktuur. Niinimetatud
vanade kollektsioonide (kevad 2002 ja vanemad) varude jääk
seisuga 31.12.02 oli 0,7 milj. krooni (0,04 milj. eurot),
moodustades 4% kogu valmistoodangu ja ostukauba laojäägist.
Keskmine laohind vanadel toodetel oli 137 krooni (9 eurot)
Seisuga 31.12.01 oli vanade kollektsioonide (kevad 2001 ja
vanemad) varude jääk 5,9 milj. krooni (0,4 milj. eurot),
moodustades 22% antud perioodi valmistoodangu ja ostukauba
laojäägist. Keskmine laohind vanadel toodetel oli 320 krooni
(20 eurot).
Varude muutus:
31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01
tuh.kr. tuh.kr. tuh.eur tuh.eur
Tooraine ja materjal 6 298 4 944 403 316
Lõpetamata toodang 5 188 9 838 332 629
Valmistoodang 15 725 24 201 1 005 1 547
Ostukaup 646 2 785 105 178
Ettemaksed hankijatele 145 575 9 36
Varud kokku 29 002 42 343 1 854 2 706
Aasta lõpus alustatud nõuete juhtimise tulemusena on nõuded
ostjatelt vähenenud 3,3 milj. krooni (0,2 milj. euro) võrra.
Nõuete osakaal netokäibes langes 14,3%-lt 9,4%-ni.
AS Klementi omanduses olev tootmis- ja administratiivkompleks
oli kuni 2002.a. lõpuni kajastatud bilansilises soetusmaksumuses.
Arvestades kinnistu bilansilise ja turuväärtuse olulist
erinevust otsustati nimetatud kinnisvara vastavalt sõltumatule
eksperthinnangule ümber hinnata. Antud transaktsiooni
tulemusena suurenes põhivara 19,2 milj. krooni (1,2 milj.
euro) võrra. Teiselt poolt suurenes samas summas ümberhindluse
reserv.
Immateriaalne aktiva suurenes seoses P.T.A. Group OY
pankrotipesalt ostetud kaubamärkide arvele võtmisega 5,2 milj.
krooni (0,3 milj. euro) võrra. Kuna kaubamärgid osteti
pikaajalise maksekohustusega, siis kasutati arvele võtmisel
diskonteeritud turuväärtust.
» SUHTARVUD
AS Klementi kontserni olulisemad finantssuhtarvud olid:
2002 2001
käibe kasv võrreldes eelmise aastaga 20% -3%
rõivaste müügi osakaal kogukäibes 74% 64%
varude käibekordaja 3,7 3,2
[netokäive/aasta keskmine varude jääk]
maksevõime kordaja 0,38 0,41
[(käibevara-varud)/lühiajalised kohustused]
lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,91 1,17
[käibevara/lühiajalised kohustused]
ärirentaablus -19,8% 5,1%
[ärikasum/netokäive]
puhasrentaablus -23,9% 0,9%
[puhaskasum/netokäive]
omakapitali rentaablus ROE -72,2% 2,1%
[puhaskasum/keskmine omakapital]
koguvara rentaablus ROA -25,9% 0,9%
[puhaskasum/varade kesmine maksumus]
BILANSS
konsolideeritud, auditeerimata
31.12.02 31.12.01 31.12.02 31.12.01
tuh.kr. tuh.kr. tuh eur tuh eur
Raha ja pangakontod 4 485 3 925 287 251
Nõuded ostjatelt 12 537 15 847 801 1 013
Mitmes.nõuded ja 868 768 55 49
viitlaekumised
Ettemakstud kulud 2 896 2 264 185 145
Varud 29 002 42 343 1 854 2 706
KÄIBEVARA 49 788 65 147 3 182 4 164
Pikaajalised finantsinv.-d 2 578 2 856 165 182
Materiaalne põhivara 69 101 50 067 3 331 3 200
Immateriaalne põhivara 5 771 906 368 58
PÕHIVARA 77 450 53 829 4 949 3 440
AKTIVA 127 238 118 976 8 131 7 604
Võlakohustused 34 792 38 730 2 223 2 475
Ostjate ettemaksed 952 6 61 0
Võlad hankijatele 10 867 9 802 694 626
Mitmesugused võlad 0 1 035 0 66
Maksuvõlad 3 875 2 951 247 189
Viitvõlad 3 905 3 125 250 200
Muud ettemakstud tulud 12 12 1 1
Lühiajalised eraldised 12 12 1 1
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 54 415 55 673 3 477 3 558
Pikaajalised võlakohustused 27 467 15 266 1 755 976
Muud pikaajalised võlad 4 928 0 315 0
Pikaajalised eraldised 68 68 4 4
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 32 463 15 334 2 074 980
KOHUSTUSED KOKKU 86 878 71 007 5 551 4 538
Aktsiakapital 13 219 35 250 845 2 253
Aazio 30 863 3 774 1 973 241
Ümberhindluse reserv 20 030 816 1 280 52
Muud reservid 1 046 923 67 59
Jaotamata kasum 7 083 6 202 453 397
Aruandeaasta kasum -31 881 1 004 -2 038 64
OMAKAPITAL 40 360 47 969 2 580 3 066
PASSIVA 127 238 118 976 8 131 7 604
KASUMIARUANNE, 4 kvartal 2002
konsolideeritud, auditeerimata
2002 2001 2002 2001
tuh.kr. tuh.kr. tuh eur tuh eur
Realiseerimise netokäive 37 736 31 958 2 412 2 042
Varude jääkide muutus -13 885 7 065 -887 452
Muud äritulud 252 699 16 45
ÄRITULUD KOKKU 24 103 39 722 1 541 2 539
Kaubad,toore,materjal 10 629 17 191 680 1 099
Mitmesugused tegevuskulud 10 232 6 335 654 405
Tööjõukulud 15 785 12 722 1 009 813
Põhivara kulum 2 128 1 602 136 102
Muud ärikulud 613 -207 40 -12
ÄRIKULUD KOKKU 39 387 37 643 2 519 2 407
ÄRIKASUM -15 284 2 079 -978 132
FINANTSTULUD 90 154 6 9
Finantstulud tütarettevõtete 0 0 0 0
aktsiatelt ja osadelt
Kasum valuutakursi muutustest 30 94 3 6
Muud intressi- ja finantstulud 60 60 3 3
FINANTSKULUD 1 507 1 427 96 90
Tütarettevõtete aktsiate ja 0 0 0 0
osadega seotud finantskulud
Intressikulud 1 463 1 401 93 89
Kahjum valuutakursi muutusest 44 48 3 1
Muud finantskulud 0 8 0 0
PUHASKASUM -16 701 806 -1 068 51
Tava puhaskasum aktsia -12,63 0,23 -0,40 0,01
kohta(kr)
Lahustunud puhaskasum aktsia -12,63 0,22 -0,40 0,01
kohta (kr)
KASUMIARUANNE
konsolideeritud, auditeerimata
2002 2001 2002 2001
tuh.kr. tuh.kr. tuh eur tuh eur
Realiseerimise netokäive 133 258 110 591 8 517 7 068
Varude jääkide muutus -13 126 14 658 -839 937
Muud äritulud 1 598 2 391 102 153
ÄRITULUD KOKKU 121 730 127 640 7 780 8 158
Kaubad, toore, materjal ja 44 680 46 346 2 856 2 962
teenused
Mitmesugused tegevuskulud 35 137 18 436 2 246 1 178
Tööjõukulud 58 688 49 915 3 751 3 190
Põhivara kulum 7 214 6 084 461 389
Muud ärikulud 2 406 1 249 154 81
ÄRIKULUD KOKKU 148 125 122 030 9 468 7 800
ÄRIKASUM -26 395 5 610 -1 688 358
FINANTSTULUD 378 352 24 22
Finantstulud tütarettevõtete 0 0 0 0
aktsiatelt ja osadelt
Kasum valuutakursi muutustest 121 96 8 6
Muud intressi- ja finantstulud 257 256 16 16
FINANTSKULUD 5 864 4 958 374 316
Tütarettevõtete aktsiate ja 0 0 0 0
osadega seotud finantskulud
Intressikulud 5 718 4 791 365 306
Kahjum valuutakursi muutusest 146 114 9 7
Muud finantskulud 0 53 0 3
PUHASKASUM -31 881 1 004 -2 038 64
Tava puhaskasum aktsia -12,06 -0,77 0,02 0,28
kohta(kr)
Lahustunud puhaskasum aktsia -12,06 0,30 -0,77 0,02
kohta (kr)
Toomas Leis
Juhatuse esimees
6 710 700