Tallinna Kaubamaja            MAJANDUSTULEMUSED                 27.02.2004



AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED 2003



Kontsern



Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud netokäive oli 2003. aastal 1,76

miljardit krooni; 112,5 miljonit eurot (s.h. emaettevõte 579,4 miljonit

krooni; 37 miljonit eurot). Kontserni netokäibe kasv 2003. aastal oli 15%

ning keskmise müügipinna kasv 15%. Kontserni turuosa jaekaubandusturul

oli 2003. aastal 6,5%, kasvades 4% võrra võrreldes 2002. aastaga, mil

vastav näitaja oli 6,2%.



Kontserni  2003. aasta puhaskasumiks kujunes 66,1 miljonit krooni;  4,2

miljonit eurot, mis on 21 miljonit krooni; 1,3 miljonit eurot ehk 47%

suurem kui 2002. aasta puhaskasum. Puhaskasumimarginaal oli 3,8%, eelmise

aasta vastav näitaja oli 2,9%. Puhaskasum aktsia kohta oli 2003. aastal

9,7 krooni;  0,6 eurot ja eelmisel aastal 6,6 krooni; 0,4 eurot.



Tallinna Kaubamaja kontserni bilansimaht seisuga 31.12.2003 oli 808,8

miljonit krooni; 51,7 miljonit eurot, suurenedes aastaga  32,3 miljoni

krooni;  2,1 miljoni euro võrra.



Kontserni investeeringud materiaalsesse põhivarasse moodustasid 38

miljonit krooni; 2,4 miljonit eurot. Suuremad investeeringud olid A-

Selveri Merimetsa ja Torupilli Selveri laiendused kogumaksumusega 9,5

miljonit krooni; 0,6 miljonit eurot, Tallinna Kaubamaja uus kassasüsteem

4,7  miljonit krooni; 0,3 miljonit eurot ja Rocca al Mare moekaupluse

sisustus 6,3  miljonit krooni; 0,4 miljonit eurot.



Aastaga vähenesid kontserni kohustused 27 miljoni krooni; 1,7 miljoni euro

võrra. Lühiajalised võlakohustused vähenesid summas 25,5 miljonit krooni;

1,6 miljonit eurot ning pikaajalised kohustused vähenesid 24,6 miljoni

krooni; 1,6 miljoni euro võrra. Rahavoole omas positiivset mõju

kommertskrediidi suurenemine summas 15,4 miljonit krooni; 1 miljon eurot.



Kontserni omakapitali suurus seisuga 31.12.2003 oli 435,3 miljonit krooni;

27,8 miljonit eurot, mis moodustas 53,8% bilansimahust



Kontserni keskmine töötajate arv 2003. aastal oli 1289  inimest,

suurenedes aastaga 74 inimese võrra ehk 6%.



2003. aastal paranes oluliselt kontserni efektiivsus: netokäive töötaja

kohta kasvas võrreldes eelmise aastaga 8% ning müügipinna ruutmeetrite arv

töötaja kohta kasvas 8,6%. Varude käibekiirus suurenes 2003. aastal 14%.



Partner kaardi omanikest püsiklientide arv kasvas 2003. aastal 25%,

ulatudes aasta lõpuks 116 000 inimeseni.



2004. aasta jaekaubandusturu väljavaated.



2004. aastal avaldab jaekaubandusturule sarnaselt 2003. aastaga jätkuvat

mõju müügipinna jõuline juurdekasv.  Ajaga kaalutud müügipinna juurdekasv

Tallinna turul 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga moodustas 20% (aasta

varem oli see näitaja 13%). Samal ajal oli jaekäibe kasv (jaekäive ilma

autode ja kütuse müügita)  2003. aastal võrreldes 2002. aastaga statistika

esialgsetel andmetel 9,6% (aasta varem 16%). Seega ületas 2003. aastal

kaubanduspinna pakkumise kasv nõudluse (s.o. jaekäibe) kasvu ca 10% võrra.



2004. aastal on ajaga kaalutud müügipinna pakkumine  võrreldes 2003.

aastaga hinnanguliselt 16% suurem. 2004.aasta kevadel avatakse Tallinnas

kaks suurt kaubanduskeskust: Viru Keskus ning Ülemiste Keskus.



Tallinna Kaubamaja  prognooside kohaselt jääb jaekäibe kasv 2004. aastal

võrreldes 2003. aastaga 8,5-9 % vahele, seega pakkumise kasv ületab

sarnaselt eelmise aastaga nõudluse kasvu. Teatud piirkondades, eriti

Tallinnas, võib antud tendents kaasa tuua kaubanduspindade üürimäärade

mõningase languse.



Mõnevõrra aeglustub hüpermarketite kasv, samas suureneb supermarketite ja

lähikaupluste arv - tarbija ootab personaalsemat keskkonda. Jaekaupmeeste

huvi maakonnalinnade vastu on kasvamas, kuna nendes on suur

arengupotentsiaal.



Kui toidu- ja esmatarbekaubanduses on käibemahtude koondumine suuremate

kettide kätte toimunud juba aastaid, siis 2004. aastal intensiivistub sama

tendents ka moekaubanduses: Viru ja Ülemiste Keskuse avamine viib

moekaubanduse keskmise taseme üles.



Jätkub surve marginaalile. Suureneb vajadus investeerida või

reinvesteerida kaubanduspindadesse. Võtmesõnaks saab teenindus:

jaekaubanduskettide konkurents hinnaargumendi baasil on ammendumas,

eristumise uueks argumendiks on kujunemas teeninduslaad.



Piiratud turumahu ja langeva marginaali tingimustes muutub senisest

olulisemaks tarneahela juhtimine, planeerimine ja koostöö osapoolte vahel .

Sellest tulenevalt ning samuti arvestades kodumaise toodangu suurenevat

populaarsust tarbijate hulgas, süveneb koostöö eestimaiste tootjatega.

Senised edukad ühisprojektid eesti jaekaupleja ja eesti tootja või töötleja

vahel laienevad.



Tallinna ja Tartu Kaubamaja



Kaubamaja loobus 2003. aastal oma senisest missioonist ja visioonist ning

sõnastas nende asemel uue eesmärk-idee:



"Meie eesmärgiks on lisada inimeste ellu värvi ja rõõmu. Selleks loome

inspireerivaid linnasüdameid, kohtumispaiku, kus pakume elamusi, kaupu ja

teenuseid, mis erutavad inimeste meeli ning kus nad saavad ilusamaks,

õnnelikumaks ja targemaks".



Uuest eesmärk-ideest lähtuvalt on kavandatud Kaubamaja moderniseerimine:

realiseeruvad mitmed suured arendusprojektid, oluliselt täieneb kaubamärkide

portfell ning muutumas on kauba väljapanek ja kauplemislaad.



Soovist anda muudatustest selge signaal läbi moodsa kujundus- ja

reklaamikeele vahetati 2003. aasta augustis välja Kaubamaja logo ja

visuaalne identiteet.



Oluliseks arenguetapiks Kaubamajade tegevuses oli 2003. aastal Kaubamaja

moekaupluse avamine Rocca al Mare Kaubanduskeskuse II korrusel. Kaubamaja

moekauplus on perekeskne moe- ja isikukaupade kauplus, mis pakub Kaubamaja

püsiklientide seas populaarseks saanud  keskmise hinnaklassiga kaubamärke.

Moekaupluse kontseptsioon kutsuti ellu eesmärgiga kasvatada ja kindlustada

kontserni turuosa Eesti jaekaubandusturul. Lähiaastatel on analoogseid

kauplusi plaanis avada veel kuni kolm.



Väga oluline osa kogu ettevõtte tegevusest oli pühendatud Kaubamaja 2004

projektile, mille raames Tallinna Kaubamaja laiendab oma müügipinda 15.

aprillil 2004. aastal avatavasse Viru Keskusesse. Viru Keskuses on

kaubanduspinda kokku 23 000 m2, millest Tallinna Kaubamaja rendib ca 7200

m2. Kokku on keskuses üle 70 müügikoha. Koos Viru Keskuses renditava

pinnaga on Tallinna Kaubamaja müügipinna suurus ca 14 500 m2 (müügipinna

kasv võrreldes avamiseelse seisuga on 53%).



Kaubamaja on oluliselt suurendamas oma rõivamärkide osakaalu: kui seni on

rõivamärkide osakaal kogu rõivamüügist olnud 40-50% (ülejäänud osa

moodustas üksikute toodete, mitte kollektsioonide müük), siis uues

Tallinna Kaubamajas on vastav näitaja tõusmas 70%-ni. Täieneb Kaubamaja

brändiportfell: naistemärkide osas on uued rõivamärgid Calvin Klein, Mexx,

Tom Tailor, GAS, Marc Aurel ja More & More, meestemärkide osas S. Oliver,

Mexx, Jeep, Stones, Calvin Klein ja French Connection.



Kaubamaja on muutumas oluliselt meelelahutuslikumaks ja perekesksemaks.

Tööle asuvad personaalsed moenõustajad, müügikeskkonnas pakutakse

hulgaliselt lisateenuseid. Kaubamajas asub neli söögi- ja

joogikohta/kohtumispaika ning laste mänguala.



Kaubamaja 2004 projekti elluviimine annab hea baasi ja kogemuse 2005.

aasta sügisel avatava Tartu uue kaubamaja kujundamisel. Alanud on esialgse

kaubakoosluse planeerimine. Uus Tartu Kaubamaja on saamas Kaubamaja

kolmandaks oluliseks arenguetapiks moekaupluse ja projekti Kaubamaja 2004

järel. Esialgsete kavade kohaselt on Tartu Kaubamaja planeeritav müügipind

uues hoones ca 7000 m2 (kasv võrreldes tänase pinnaga kolm korda).



Teeninduse  valdkonnas oli Kaubamaja 2003. aasta läbivaks teemaks teeninduse

juhtimise ja teeninduslaadi uuendamine uue eesmärk-idee valguses. Eristumine

teeninduslaadis  ja  teeninduse kõrge kvaliteet peavad saama  senisest  enam

Kaubamaja  jaoks  konkurentsiedu allikaks.  Uued  märksõnad  teeninduses  on

proaktiivsus, rõõmsameelsus, abivalmidus ning usaldusväärsus.



Püsikliendiprogrammi osas võeti suund püsiklientide arvu suurendamiselt

olemasolevate klientide hoidmisele ning nende ootuste paremale

rahuldamisele. Suurenes väiksematele kliendirühmadele tehtud suunatud

pakkumiste arv.



Varude   paremaks   juhtimiseks  rakendati  2003.   aasta   alguses   varude

provisjoneerimise  süsteem  ja  seoti see  motivatsioonisüsteemiga.  See  on

toonud  loodetud positiivse efekti: aastaga on üle 1-aastaste varude osakaal

vähenenud 22% võrra.



Kesklinnas asuva kaubanduspinna efektiivsemaks kasutamiseks kaasati  kaupade

käsitlemise   ja  ladustamisega  seotud  toimingute  osaliseks  teostamiseks

strateegiline koostööpartner LP-Logistika. Koostööprojekti eduka rakendumise

korral  on  kavas LP-Logistika poolt käsitletavate ja ladustatavate  kaupade

mahtu suurendada.



A-Selver



2002. aastal toimunud jõulise laienemise perioodile, mil Selveri super- ja

hüpermarketite arv kahekordistus ning jõudis aasta lõpuks kümne Selverini,

järgnes 2003. aastal stabiilse arengu periood. Uusi Selvereid 2003. aastal

ei avatud, küll aga laiendasid Torupilli ja Merimetsa Selver 2003. aasta

suvel tööstuskaupade müüki, millega lisandus nimetatud kauplustesse kokku

1550 m2 müügipinda.



Selveri 2003. aasta märksõnadeks oli ümberpositsioneerumine turul ning

sellega seonduv sihtklientuuri laiendamine hinnatundlikuma ostja võitmise

näol.  Märgitud aspektid olid ka üheks peamiseks mõjuteguriks Selveri

tuntuse ja edu saavutamisel väljaspool Tallinna asuvates maakonnakeskustes.



Selveri ketis tehti 2003. aastal kokku 10 miljonit ostu, mis on 53% rohkem

kui 2002. aastal.



Selveri ketti kuuluv tootmisüksus Selveri Köök kasvatas 2003. aastal

oluliselt oma populaarsust. Laiendati sortimenti, rakendati

ettetellimissüsteem ning tegeleti aktiivselt  Selveri Köögi kaubamärgiga

toodete turustamisega, mille tulemusena Selveri Köögi käive kasvas 32%

võrreldes eelneva aastaga.



A-Selveri eelis võrreldes konkureerivate jaekaubanduskettidega seisneb

järgmises tegurite kombinatsioonis:

          - hea hind

          - lai sortiment

          - sõbralik ja kiire teenindus

          - eestimaised kaubad ja tooraine

          - Selveri Köögi toodetevalik



2004. aastal jätkab Selveri kett laienemist Eesti linnades. Juunikuus

avatakse Saare Selver asukohaga Kuressaares Tallinna mnt. 67. Saare Selveri

avamisega lisandub 1221 m² müügipinda. 2004. aasta veebruari alguses viidi

lõpule 2003. aastal alanud Tondi Selveri laienemine, mille tulemusena

suureneb nii toidu- kui tööstuskaupade valik ning lisandub 1548 m²

müügipinda. Selveri Köögi  senise kahe tootmispinna asemel avab ettevõte

2004. aasta aprillis keskse suurköögi Kadaka Selveri ruumides. Antud

muudatuse eesmärgiks on tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmine ja Selveri

Köögi poolt pakutavate toodete sortimendi suurendamine 25% võrra.



Lähiperioodi eesmärgiks on Selverite rajamine Tartus ja Narvas.



Tallinna Kaubamaja Kinnisvara



2003. aastal jätkati Tartus Riia 1, Vanemuise 2 ja Küüni 14 (nn.

Hansakvartal) arendustööd eesmärgiga rajada nimetatud kruntidele Tartu

Kaubamaja. Aasta jooksul viidi kinnistutel läbi täiendavad arheoloogilised

päästekaevamised, lammutati olemasolev hoonestus ning alustati uue hoone

projekteerimisega. Ettevõtte teised investeeringud olid suunatud peamiselt

Gonsiori 2 hoone renoveerimise ettevalmistamiseks ja Pirita Selveri

laiendamiseks



2004. aastal jätkub uue Tartu Kaubamaja hoone  projekteerimine ning algavad

ehitustööd. Kavas on ehitatavasse hoonesse leida sobiv üürnike kooslus, kes

toetavad ja täiendavad Tartu Kaubamaja kaubavalikut. Lisaks on kavas Pirita

Selveri laiendamine ja uute projektide leidmine Selveri keti vajadusteks,

samuti Tallinna Kaubamaja B-korpuse renoveerimine.



TALLINNA KAUBAMAJA AS

KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD BILANSS: KONTSERN

                    Tuhandetes EEK/EUR

                     31.12.03            31.12.02

                     Kontsern            Kontsern

 AKTIVA                 EEK       EUR       EEK       EUR

Käibevara

Raha ja pangakontod      73 311    4 685     34 258    2 189

Nõuded ostjate vastu      8 419      538     10 250      655

Mitmesugused nõuded       4 159      266      3 454      221

Viitlaekumised               33        2         98        6

Ettemaksud                2 136      137      7 611      486

Varud                   175 971   11 247    163 442   10 446

Kokku käibevara         264 029   16 875    219 112   14 004

Põhivara

Pikaajalised fin.inv.

Sidusettev. aktsiad       5 427      347      3 943      252

Nõuded sidusettev.       12 028      769     12 028      769

Fin.inv. kokku           17 455    1 116     15 971    1 021

Materiaalne põhivara    528 234   33 760    542 744   34 688

Immat. aktivad             -938      -60     -1 384      -88

Kokku põhivara          544 751   34 816    557 331   35 620

KOKKU AKTIVA            808 779   51 690    776 443   49 624



PASSIVA

Võlakohustused           50 653    3 237     76 192    4 870

Ostjate ettemaksed        4 820      308      3 648      233

Hankijatele arved       163 562   10 453    148 158    9 469

Mitmesugused võlad       35 384    2 261     28 739    1 837

Kokku lüh kohustused    254 419   16 260    256 737   16 408

Pikaajal. võlakohust    119 029    7 607    143 663    9 182

Kokku kohustused        373 449   23 868    400 400   25 590

Omakapital

Aktsiakapital            67 882    4 338     67 882    4 338

Kohustusl. reservkap      7 269      465      7 269      465

Põhivara ümberhindl.    152 016    9 716    156 490   10 002

jaotamata kasum         142 088    9 081     99 390    6 352

Perioodi puhaskasum      66 075    4 223     45 012    2 877

Kokku omakapital        435 331   27 823    376 044   24 034

KOKKU PASSIVA           808 779   51 690    776 443   49 624





TALLINNA KAUBAMAJA AS

KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD BILANSS: EMAETTEVÕTE

                    Tuhandetes EEK/EUR

                     31.12.03            31.12.02

                    Emaettevõte         Emaettevõte

 AKTIVA                 EEK       EUR       EEK       EUR

Käibevara

Raha ja pangakontod      40 954    2 617     26 267    1 679

Nõuded ostjate vastu      1 769      113      2 336      149

Mitmesugused nõuded       4 919      314     52 710    3 369

Viitlaekumised               32        2         98        6

Ettemaksud                1 034       66        848       54

Varud                    67 614    4 321     68 500    4 378

Kokku käibevara         116 322    7 434    150 759    9 635

Põhivara

Pikaajalised fin.inv    387 443   24 762    349 802   22 356

Sidusettev. aktsiad       5 427      347      3 943      252

Nõuded sidusettev.       12 028      769     12 028      769

Fin.inv. kokku          404 898   25 878    365 773   23 377

Materiaalne põhivara     19 409    1 240     12 994      830

Kokku põhivara          424 307   27 118    378 767   24 208

KOKKU AKTIVA            540 629   34 553    529 527   33 843



PASSIVA

Võlakohustused           35 000    2 237     55 109    3 522

Ostjate ettemaksed        3 019      193      1 710      109

Hankijatele arved        49 613    3 171     45 299    2 895

Mitmesugused võlad       17 666    1 129     16 364    1 046

Kokku lüh kohustused    105 298    6 730    118 483    7 572

Kokku pik. kohust.            0        0     35 000    2 237

Omakapital

Aktsiakapital            67 882    4 338     67 882    4 338

Kohustusl. reservkap      7 269      465      7 269      465

Põhivara ümberhindl.    152 016    9 716    156 490   10 002

jaotamata kasum         142 088    9 081     99 390    6 352

Perioodi puhaskasum      66 075    4 223     45 012    2 877

Kokku omakapital        435 331   27 823    376 044   24 034

KOKKU PASSIVA           540 629   34 553    529 527   33 843





KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD KASUMIARUANNE: KONTSERN



                    Tuhandetes EEK/EUR

                       2003                2002

                      12 kuud             12 kuud

                    Kontsern            Kontsern

                        EEK       EUR       EEK       EUR

Äritulud

Netokäive             1 760 768  112 534  1 532 325   97 933

Muud äritulud            43 815    2 800     41 689    2 664

Kokku äritulud        1 804 583  115 334  1 574 014  100 598

Ärikulud                                                   0

Kaubad               -1 330 289  -85 021 -1 147 961  -73 368

Mitmes. tegevuskulud   -193 087  -12 341   -177 111  -11 319

Tööjõukulud            -148 049   -9 462   -130 413   -8 335

Põhivara kulum          -52 376   -3 347    -55 319   -3 536

Firmaväärtuse kulum         446       28        329       21

Muud ärikulud            -6 604     -422     -8 168     -522

Kokku ärikulud       -1 729 959 -110 565 -1 518 643  -97 059

Ärikasum                 74 624    4 769     55 371    3 539

Fin.tulud ja kulud

Sidusett. aktsiatega

seot.fin.tulud&kulud      1 484       95      1 099       70

Intr. tulud & kulud      -9 923     -634    -11 288     -721

Muud fin.kulud&tulud       -109       -7       -169      -11

PUHASKASUM               66 075    4 223     45 012    2 877



TALLINNA KAUBAMAJA AS

KONSOLIDEERITUD AUDITEERITUD KASUMIARUANNE: EMAETTEVÕTE



                    Tuhandetes EEK/EUR

                       2003                2002

                      12 kuud             12 kuud

                    Emaettevõte         Emaettevõte

                        EEK       EUR       EEK       EUR

Äritulud

Netokäive               579 386   37 030    584 597   37 363

Muud äritulud            41 344    2 642     44 557    2 848

Kokku äritulud          620 730   39 672    629 153   40 210

Ärikulud

Kaubad                 -414 794  -26 510   -421 321  -26 927

Mitmes. tegevuskulud   -107 261   -6 855   -109 039   -6 969

Tööjõukulud             -57 598   -3 681    -57 705   -3 688

Põhivara kulum           -7 648     -489    -12 622     -807

Muud ärikulud            -5 221     -334     -4 682     -299

Kokku ärikulud         -592 522  -37 869   -605 369  -38 690

Ärikasum                 28 208    1 803     23 784    1 520

Fin.tulud ja kulud

tütarett. aktsiatega     37 641    2 406     22 342    1 428

Sidusett. aktsiatega

seot.fin.tulud&kulud      1 484       95      1 099       70

Intr. tulud & kulud      -1 180      -75     -2 090     -134

Muud fin.kulud&tulud        -78       -5       -122       -8

PUHASKASUM               66 075    4 223     45 012    2 877





Katrin Mühls

finantsdirektor

6 673 200