Last update: 21.07.2024 19:09 (GMT+3)

TSM: AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

02.04.2004, Tallinna Sadam, TLN

Tallinna Sadam MAJANDUSTULEMUSED 02.04.2004

AUDITEERITUD MAJANDUSTULEMUSED

Tegevustulemused
2003.aasta oli ASi Tallinna Sadam jaoks pingeline tegevusaasta.
Aasta jooksul läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 37,6 milj
tonni kaupu, mis oli 0,6% vähem kui 2002.aastal (2002.aasta vastavad näitajad
olid 37,9 milj tonni ja kasv 17,1%). Üle pika aja oli tegemist aastaga, kus
ASi Tallinna Sadam läbiv kaubamaht vähenes. Olulist rolli mängisid sealjuures
2003.aasta alguses valitsenud jääolud, mis olid viimaste aastate raskeimad ja
mistõttu laevade liikumine Soome lahel oli raskendatud. Eesti riigi
jäämurdekontseptsiooni puudumise tõttu oli probleeme suuremata laevateede
jäävabana hoidmisega, mis omakorda mõjus negatiivselt Eesti transiidisektori
mainele, kuna kokkulepitud kaubakoguseid ei suudetud töödelda. Analoogiliste
olukordade vältimiseks tulevikus, alustas Eesti riik 2003.aasta suvel
jäämurdekontseptsiooni väljatöötamist.
Kaubamahu vähenemise tulemusena kahanes ASi Tallinna Sadam kaubaveo turuosa
Läänemere idakalda sadamate hulgas 16,2%-lt 14,7%-ni. Lastiliikide lõikes
moodustasid kaubamahust põhiosa vedellast 63,3%, veerem 14,1% ja puistlast
13,9% (2002.aasta vastavad näitajad olid 64,6%, 12,9% ja 15,6%). Veosuundade
lõikes moodustas kaubamahust 76% transiit, 13% eksport ja 11% import
(2002.aasta vastavad näitajad olid 79%, 11% ja 10%).
2003.aastal läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 5,86 milj
reisijat, mis oli 1,4% vähem kui 2002.aastal (2002.aasta vastavad näitajad
olid 5,95 milj reisijat ja kasv 3,6%). Kuna liinireisijate arv Tallinn-
Helsingi liinil on stabiliseerunud (2003.aasta vähenemine oli 0,2%), siis
märkimisväärset reisijate arvu muutust viimastel aastatel toimunud ei ole.
Põhiosa 2003.aasta reisijate arvu vähenemisest tulenes lähikruiisi (peamiselt
Soome lahe kruiisid) reisijate arvu vähenemisest. Lähiaastateks prognoosime
reisijate arvu püsimist 2003.aasta tasemel kuna Eestit külastavate reisijate
turg on välja kujunenud ning olulisi arenguid peale kruiisireisijate
loodetava
kasvu lähiaastateks näha ei ole. Võimalikku reisijate arvu langust Tallinn-
Helsingi liinil peaks kompenseerima Tallink Grupi poolt uue laeva toomine
Tallinn-Stockholm liinile ning Peterburi liini käivitumine.
ASi Tallinna Sadam 2003.aasta tegevustulud olid kokku 960,6 milj krooni (61,4
milj eurot), kasvades aasta jooksul 0,2% (2002.aasta vastavad näitajad olid
958,6 milj krooni (61,3 milj eurot) ja kasv 7,2%). Tuludest kasvasid kõige
rohkem renditulud (kasv 10,8%). Sadamatasude, kaubatasude ja teenuste müügist
saadud tulude kasv jäi alla 2%. 2003.aastal vähenesid reisijatetasust saadud
tulud (vähenemine 15,7%), mis tulenes astmelise reisijatasu skaala (ühe
laevaoperaatori poolt teenindatud reisijate arvu kasvades väheneb makstav
reisijatasu
tariif) rakendamisest 2003.aastal. Kuna reisijatasu tariifi alandamisele
oodatud reisijate arvu kasvu ei järgnenud, otsustati 2004.aasta alguses
astmeline reisijatasu skaala kaotada.
Rasketest jääoludest ja alandatud reisijatasu tariifist tulenevalt vähenes
2003.aastal ettevõtte tegevuse efektiivsus, mida näitab tegevustulude
0,2%lise
kasvu allajäämine tegevuskulude 7,7%lisele kasvule. Tegevuskulud olid kokku
556,6 milj krooni (35,6 milj eurot), mille tulemusena kujunes AS Tallinna
Sadam tegevuskasumiks 404,0 milj krooni (25,8 milj eurot) ning rentaabluseks
42,1% (2002.aasta vastavad näitajad olid 516,8 milj krooni (33,0 milj eurot),
441,8 milj krooni (28,2 milj eurot) ja 46,1%). Lähiaastateks ootame ettevõtte
rentaabluse mõningast kasvu, mis tuleneb peamiselt ettevõtte strateegias
ettenähtud investeeringute ja viimastel aastatel soetatud maa kasutusele
võtmisest.
ASi Tallinna Sadam 2003.aasta puhaskasumiks kujunes 230,8 milj krooni (14,8
milj eurot), mis on 202,8 milj krooni (13,0 milj eurot) vähem, kui
2002.aastal. Puhaskasumi vähenemine tulenes peamiselt 2003.aastal tehtud
ühekordsetest jäämurdekuludest (AS Tallinna Sadam rahastas jäämurdetööde
teostamist Eesti sadamates) summas 119,3 milj krooni (7,6 milj eurot) ja
"Tulumaksuseaduse" muudatusest tingitud kuludest (alates 2003.aastast
kuuluvad 100% riigi omanduses olevate ettevõtete dividendide väljamaksed
maksustamisele tulumaksuga) summas 48,4 milj krooni (3,1 milj eurot).
Ilma nimetatud
kulutusteta oleks AS Tallinna Sadam 2003.aasta puhaskasumiks kujunenud 398,5
milj krooni (25,5 milj eurot).
ASi Tallinna Sadam varade tootlus vähenes 2003.aastal oluliselt ulatudes
5,2%ni võrreldes 11,0%ga 2002.aastal. Ilma jäämurdekulude ja dividendide
tulumaksuta oleks AS Tallinna Sadam varade tootluseks 2003.aastal kujunenud
9,0%. Korrigeeritud varade tootluse vahe võrreldes 2002.aasta varade
tootlusega tuleneb peamiselt langenud rentaablusest ja varade mahu kasvust
seoses pikaajaliste mahukate investeeringutega, millelt saadavad tulud
realiseeruvad tulevastes perioodides.
ASi Tallinna Sadam omakapitali tootlus liikus samas rütmis varade tootlusega,
ületades seda 0,9% võrra. Varade ja omakapitali tootluse sarnasuse tingib
omakapitali kõrge osakaal ettevõtte kapitalistruktuuris (aasta lõpu seisuga
77%). Lähiaastatel omakapitali tootluse ja varade tootluse vahe suureneb,
kuna
mahuka investeeringute programmi realiseerimiseks on lähiaastatel planeeritud
kaasata varasemast oluliselt rohkem võõrvahendeid.
* 2003.aasta summa sisaldab jäämurdetöid ja tulumaksu dividendidelt
2003.aastal maksti omanikule dividendidena välja 137,7 milj krooni (8,8 milj
eurot), millele lisandus tulumaks dividendidelt 48,4 milj krooni (3,1 milj
eurot), kokku 186,1 milj krooni (11,9 milj eurot). Koos Eesti riigi eest
makstud jäämurdetööde finantseerimisega (summas 119,3 milj krooni (7,6 milj
eurot)) teostati 2003.aastal väljamakseid omanikule summas 305,4 milj krooni
(19,5 milj eurot).

Investeeringud ja arenguväljavaated
2003.aastal investeeris AS Tallinna Sadam uutesse infrastruktuuri
objektidesse
ja olemasolevate infrastruktuuri objektide parendamisesse kokku 933,9 milj
krooni (59,7 milj eurot), mis oli ligemale 3 korda rohkem kui 2002.aastal
(2002.aasta vastavad näitajad olid 340,4 milj krooni (21,7 milj eurot) ja
21,6 % vähem). Põhiosa investeeringutest, kokku summas 694,6 milj krooni
(44,4 milj
eurot) ehk 74% kogumahust, oli suunatud veetranspordirajatistesse. Suuremad
investeeringuobjektid olid seotud Muuga sadamaga: söeterminal 291,8 milj
krooni (18,6 milj eurot), kaid 14 ja 15 114,8 milj krooni (7,3 milj eurot)
ja
kaid 9A ja 10A 105,0 milj krooni (6,7 milj eurot). Vanasadamas investeeriti
uue kruiisikai ehitusse 73,2 milj krooni (4,7 milj eurot) ja Paldiski
Lõunasadamas kai 1 rekonstrueerimisse 57,4 milj krooni (3,7 milj eurot).
Lisaks ASi Tallinna Sadam investeeringutele sadama infrastruktuuri
arendamiseks, investeerisid sadamas tegutsevad operaatorid sadama
superstruktuuri arendamiseks ning läbilaskevõime suurendamiseks 2003.aastal
ligikaudu 1 miljard krooni (64 milj eurot). Suurimaks investoriks oli
reisijate veoga tegelev Tallink Grupp, kelle prognoositav 2003.aasta
investeeringute maht oli ca 336 milj krooni (21,5 milj eurot). Teised
suuremad
operaatoritest investeerijad olid Muuga sadamas tegutsevad Termoil (ca 245
milj krooni (15,7 milj eurot)) ja Eurodeki ettevõtete grupp (ca 206 milj
krooni (13,2 milj eurot)), kes investeerisid peamiselt vedellasti mahutipargi
ning mahalaadimiskeskuste laiendamisesse.
Lisaks investeeringutele teeb AS Tallinna Sadam igal aastal olulisi uuringu-
ja arenguväljaminekuid, mis 2003.aastal ulatusid 11,5 milj kroonini (0,7 milj
eurot) võrreldes 7,8 milj krooniga (0,5 milj eurot) 2002.aastal. Valdav osa
uuringu- ja arenguväljaminekud on suunatud uute perspektiivsete kaubavoogude
otsimisele ning võimalike arendusprojektide läbitöötamisele majandusliku
tasuvuse ja tehniliste lahenduste osas.
Järgneva 5 aasta jooksul planeerib AS Tallinna Sadam investeerida sadama
infrastruktuuri väljaehitusse ja parendusse ligikaudu 5,3 miljardit krooni
(339 milj eurot), millest 1,2 miljardit krooni (77 milj eurot) on planeeritud
investeerida juba 2004.aastal. Ambitsioonika arengukavaga soovib AS Tallinna
Sadam pakkuda operaatoritele ja kaubaomanikele parimat kvaliteeti ning
kaasaegset tehnoloogiat, mis aitaks kaasa sadamat läbiva kaubamahu kasvule
ning tagaks ASile Tallinna Sadam konkurentsieelise ja turuosa kasvu tiheneva
konkurentsi tingimustes.
2004.aasta investeeringutest 1 067 milj krooni (68 milj eurot) ehk 89%
investeeringute kogumahust on suunatud uutesse arendusprojektidesse ja 138
milj krooni (9 milj eurot) ehk 11% kogumahust juba kasutusel oleva
infrastruktuuri läbilaskevõime tagamiseks.
Suurem osa uutest arendusinvesteeringutest on suunatud Muuga sadama (80%) ja
Paldiski Lõunasadama (20%) arendamiseks. Suurematest pikaajalistest
projektidest Muuga sadamas võib nimetada söe- ja metalliterminalide rajamist,
ida osa lainemurdja ehitust, kaide 14 ja 15 rajamist ning vabamajandustsooni
(tööstuspargi) loomisega seotud investeeringuid. Paldiski Lõunasadama
kaubamahtude ja turuosa jätkuva kasvu kindlustavad investeeringud viljakai ja
puiduterminali rajamiseks ning võimalik puistlasti ja üldkaupade terminali
rajamine keskpikas perspektiivis.
Reisijateveoga seotud arenduslikest investeeringutest on 2004.aastal plaanis
enne suvist kruiisihooaja algust lõpetada Vanasadamas kruiisikai ehitus.
Uute investeeringute finantseerimiseks on plaanis senisest rohkem kaasata
võõrkapitali. Järgneva 5 aasta perspektiivis on eesmärgiks saavutada
omakapitali ja võõrkapitali suhteks 60/40 ning tagada sellega omanikule
suurem omakapitali tootlus ja alandada samal ajal ettevõttesse investeeritud
kapitali kogumaksumust.
Peale 60/40 suhte saavutamist ei näe AS Tallinna Sadam
laenuvõime säilitamiseks pikas perspektiivis olulisi muutusi
omakapitali/võõrkapitali suhtes.

Tütarettevõtted
2003.aasta jooksul omandas AS Tallinna Sadam Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutuselt 100% AS EDI Vektor aktsiatest ja asutas ASi Green Marine (AS
Tallinna Sadam osalus 51%).
100% ASi EDI Vektor aktsiatest omandati 31.oktoobril 2003.aastal. AS EDI
Vektor varasema tegevuse eesmärgiks oli elektroonilise sõnumivahetuse (EDI)
keskkonna pakkumine logistika sektori ettevõtetele. Kuigi EDI valdkond on
perspektiivikas, ei suutnud AS EDI Vektor igapäevaselt kasutatavat EDI
keskkonda juurutada. Kuna ASi EDI Vektor poolt 2000.aastal saadud
sihtfinantseerimise summad oli 2003.aasta lõpuks lõppemas ja ettevõtte enda
rahavood negatiivsed, siis otsiti EDI projekti jätkamiseks uusi
finantseerijaid. AS Tallinna Sadam oli EDI projekti jätkamisest huvitatud,
kuna EDI keskkonna poolt pakutav informatsiooni efektiivsem edastamine aitaks
kaasa kaupade ja reisijate liikumise paremale korraldamisele sadamas.
Tänaseks on 2003.aasta suvel ASi Tallinna Sadam poolt koostatud töögrupi
töö tulemusena
valminud üldine EDI tegevuskava, mis käsitleb info liikumise ja info
esitamisega seotud protseduuride efektiivistamise võimalusi AS Tallinna Sadam
omanduses olevates sadamates ja sadama kommuuni kuuluvate ettevõtete vahel.
Tegevuskava eesmärgiks on vaadata üle senine ASi EDI Vektor tegevus ja
strateegia ning pakkuda välja võimalikud edasised sammud EDI keskkonna
arendamiseks. Kuni nimetatud tegevuskava partneritega kooskõlastamise ja
kinnitamiseni on AS EDI Vektor edasine arendus- ja äritegevus külmutatud.
AS Green Marine on AS Tallinna Sadam ja AS NT Marine poolt 2003.aasta lõpus
loodud keskkonna küsimustega tegelev ühisettevõte. AS Green Marine tegevuse
eesmärgiks on sadamates tekkivate jäätmete käitlemine, ohtlike laevajäätmete
ja reovete käitlemiskeskuste haldamine, hooldamine, opereerimine ning
sadamate akvatooriumi ja territooriumi puhastamine ja korrashoid.
Samuti akvatooriumis toimunud võimalike naftareostuste kiire lokaliseerimine
ja likvideerimine.
2003.aastal ettevõttes reaalset äritegevust ei toimunud, valmistati ette
Muuga sadamasse jäätmete käitlusterminali ehitamise projekti.



RAAMATUPIDAMISBILANSS, konsolideeritud, auditeeritud, tuhandetes kroonides



AKTIVA (varad) Kontsern Kontsern
31.12.2003 31.12.2002
KÄIBEVARA
Raha ja pangakontod 155 516 42 533
Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 041 17 894
Nõuded ostjate vastu 83 719 87 414
Muud nõuded ja ettemaksed 73 934 20 185
Varud 2 354 2 328
Käibevara kokku 325 564 170 354

PÕHIVARA
Tütarettevõtete aktsiad 0 0
Muud aktsiad ja väärtpaberid 4 655 4 655
Muud pikaajalised nõuded 14 762 16 745
Materiaalne põhivara 4 563 763 3 797 584
Põhivara kokku 4 583 180 3 818 984

AKTIVA (varad) kokku 4 908 744 3 989 338

PASSIVA (kohustused ja omakapital)

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 207 861 47 807
Maksuvõlad 21 041 16 273
Võlad aktsionäridele 100 000 0
Lühiajalised eraldised 1 222 1 316
Muud võlad 39 268 34 926
Lühiajalised kohustused kokku 369 392 100 322

Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 725 866 70 000
Pikaajalised eraldised 3 426 0
Muud pikaajalised kohustused 17 997 26 000
Pikaajalised kohustused kokku 747 289 96 000

Kohustused kokku 1 116 681 196 322

Vähemusosa 1 960 0

OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses 2 650 000 2 750 000
Reservid 262 111 240 433
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 647 205 369 013
Aruandeaasta kasum 230 787 433 570
Omakapital kokku 3 790 103 3 793 016

PASSIVA (kohustused ja omakapital) kokku 4 908 744 3 989 338


RAAMATUPIDAMISBILANSS, konsolideeritud,
auditeeritud, tuhandetes eurodes

AKTIVA (varad) Kontsern Kontsern
31.12.2003 31.12.2002
KÄIBEVARA
Raha ja pangakontod 9 939 2 718
Aktsiad ja muud väärtpaberid 642 1 144
Nõuded ostjate vastu 5 351 5 587
Muud nõuded ja ettemaksed 4 725 1 290
Varud 150 149
Käibevara kokku 20 807 10 888

PÕHIVARA
Tütarettevõtete aktsiad 0 0
Muud aktsiad ja väärtpaberid 298 298
Muud pikaajalised nõuded 943 1 070
Materiaalne põhivara 291 677 242 709
Põhivara kokku 292 918 244 077

AKTIVA (varad) kokku 313 725 254 965

PASSIVA (kohustused ja omakapital)

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 13 285 3 055
Maksuvõlad 1 345 1 040
Võlad aktsionäridele 6 391 0
Lühiajalised eraldised 78 84
Muud võlad 2 510 2 232
Lühiajalised kohustused kokku 23 608 6 412

Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 46 391 4 474
Pikaajalised eraldised 219 0
Muud pikaajalised kohustused 1 150 1 662
Pikaajalised kohustused kokku 47 760 6 136

Kohustused kokku 71 369 12 547

Vähemusosa 125 0

OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses 169 365 175 757
Reservid 16 752 15 366
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 41 364 23 584
Aruandeaasta kasum 14 750 27 710
Omakapital kokku 242 231 242 417

PASSIVA (kohustused ja omakapital) kokku 313 725 254 965



KASUMIARUANNE, auditeeritud, tuhandetes kroonides

Kontsern Kontsern
2003 2002

Müügitulu 960 560 958 579
Muud äritulud 20 249 27 086
Tegevuskulud 253 582 208 346
Tööjõukulud 145 631 150 598
Põhivara kulum ja väärtuse langus 157 350 157 837
Muud ärikulud 138 829 37 278
ÄRIKASUM 285 417 431 606
Finantstulud ja -kulud
Finantstkulud tütarettevõtete 0-555 00
aktsiatelttütarettevõtjate aktsiatelt
Intressikulud -8 405 -3 972
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -436 -311
Muud finantstulud ja -kulud 3 1442 6 247
589
Kokku finantstulud ja -kulud -6 252 1 964
Kasum majandustegevusest 279 165 433 570
Tulumaks -48 378 0
ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM 230 787 433 570

KASUMIARUANNE, auditeeritud, tuhandetes eurodes

Kontsern Kontsern
2003 2002

Müügitulu 61 391 61 264
Muud äritulud 1 294 1 731
Tegevuskulud 16 207 13 316
Tööjõukulud 9 307 9 625
Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 056 10 088
Muud ärikulud 8 873 2 382
ÄRIKASUM 18 241 27 585
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud ja -kuludKapitaliosalusest 0 0
saadud kahjumFinantstkulud
tütarettevõtete aktsiatelt
Intressikulud -537 -254
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -28 -20
Muud finantstulud ja -kulud 201165 399
Kokku finantstulud ja -kulud -400 126
Kasum majandustegevusest 17 842 27 710
Tulumaks -3 092 0
ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM 14 750 27 710


Erik Sakkov
turundusdirektor
6318067

Tradable Assets

Shares
Bonds
Funds

Market information

Statistics
Trading
Indexes
Auctions

Market Regulation

Rules and Regulations
Surveillance

Get Started

For Companies
For Investors
For Brokers/Members
For First North Advisers

News

Nasdaq News
Issuer News
Calendar

About Us

Nasdaq Baltic Market
Offices